Alates 1. maist 2015 kehtib Eestis seadusemuudatus, mis lubab täiselektrilise veoajamiga sõiduautodel sõita ühistranspordirajal. Enne seda oli see õigus vaid liinibussidel, trollidel ja (vastavate märkide olemasolul) litsentseeritud taksodel.
Oluline reegel: Seadus eristab mootoritüüpe rangelt. Politsei on korduvalt rõhutanud, et soodustus laieneb eranditult 100% elektriautodele. Hübriidautod (sealhulgas pistikhübriidid ehk PHEV) ühistranspordirada kasutada ei tohi, isegi kui nad sõidavad sel hetkel ainult aku jõul.
Elektriautode arvu kiire kasvu tõttu on nende viibimine ühistranspordiradadel hakanud tekitama ummikuid, mis vähendab busside liikumiskiirust. 2026. aasta mais tegi Tallinna linnavalitsus ametliku ettepaneku muuta liiklusseadust ning võtta elektriautodelt ja taksodelt õigus kasutada ühistranspordiradasid.
Selle algatuse peamine eesmärk on tagada ühistranspordi graafikute töökindlus ja vähendada ohtlike reavahetuste arvu. Praegu on ettepanek asjaomastes ministeeriumides aktiivsel arutelul.
Paljud juhid on juba märganud bussiradadele suunatud kaameraid. Need töötavad automaatse numbrimärgituvastuse (ANPR) süsteemi alusel järgmise algoritmi järgi:
Lugemine: Kaamera fikseerib bussirajal sõitva auto ja tuvastab selle registreerimismärgi.
Andmebaaside kontroll: Süsteem võtab murdosa sekundi jooksul ühendust riiklike registritega ja kontrollib sõiduki staatust (kas tegemist on bussi, seadusliku takso, eriotstarbelise sõiduki või 100% elektriautoga).
Filtreerimine: Kui autol puudub vastav luba, fikseerib süsteem rikkumise.
Vaatamata tehnilisele valmisolekule ei määrata praegu bussirajal sõitmise eest automaatseid trahve.
Asi on selles, et kehtiva seadusandluse kohaselt on automaatne trahviteadete saatmine (kirjalik hoiatamismenetlus) lubatud vaid kahe rikkumise eest: kiiruse ületamine ja punase tulega ristmikule sõitmine. Selleks, et kaamerad saaksid hakata ühistranspordiraja rikkujaid trahvima ilma politseiniku osaluseta, on vaja seadusemuudatusi. Kuni neid pole vastu võetud, töötavad kaamerad testrežiimis (statistika kogumiseks) ning omanike isikuandmeid trahvikviitungite väljastamiseks ei töödelda.
Automaatsete trahvide puudumine ei tähenda karistamatust. Ebaseadusliku ühistranspordirajale sõitmise eest võivad karistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) või Munitsipaalpolitsei (MuPo) ametnikud, kui nad fikseerivad rikkumise füüsiliselt:
Lühimenetlus: Ühistranspordirajal sõitmist keelavate liiklusmärkide ja teekattemärgiste eiramise eest määratakse standardne mõjutustrahv. Praegu on see 40 eurot.
Üldmenetlus: Kui juht vaidlustab rikkumise või tema manööver tekitas liiklusohtliku olukorra, arvutatakse trahv trahviühikute alusel. Tuletame meelde, et alates 1. jaanuarist 2025 tõusis ühe trahviühiku baasmäär Eestis kaks korda ja on nüüd 8 eurot (varasema 4 euro asemel). Sellisel juhul võib lõplik trahvisumma olla fikseeritud trahvist tunduvalt suurem.
Õppige õigesti sõitma ja jälgige märke! Meie autokooli õpetajad aitavad teil alati Eesti liiklusreeglite peensustest aru saada ja end roolis kindlalt tunda.