Esmaabikoolituse veebikekkond

1
Материал базового курса по оказанию первой помощи центра обучения Roosoja
ВВЕДЕНИЕ
Оказание первой помощи – это первичная помощь лицу, которое получило травмы или внезапно заболело.
Оказание первой помощи – это помощь пострадавшему посредством немногочисленных или недостаточных вспомогательных медицинских средств.
После прохождения курса большинство людей способны оказывать эффективную помощь. Оказание первой помощи – это не точная наука, и всегда могут присутствовать человеческие ошибки. Если вы сделаете всё, что можете, то ваша совесть будет чиста.
ЦЕПЬ СПАСЕНИЯ
• Обозначение места несчастного случая • Первичные приёмы оказания помощи • Экстренный вызов • Первая помощь (продолжающаяся) • Скорая помощь • Больница
NB! Каждая цепь крепка настолько, насколько крепко её самое слабое звено! — Если на месте происшествия находятся стоящие рядом люди, позовите их на помощь.
Определите задачи конкретно и таким образом, чтобы их можно было понять однозначно. — Помните, что ни одна жизнь не спасается за счёт другой жизни. Если ситуация опасна для вас или ваших помощников, оставайтесь в стороне. — Как лицо, оказывающее помощь, вы являетесь тем, кто принимает решение о необходимости вызова скорой помощи или об её отсутствии.
ПРИ НАХОЖДЕНИИ ПОСТРАДАВШЕГО
Задайте себе 5 вопросов: • Он в сознании? (если человек вам отвечает, то он В СОЗНАНИИ) • Его дыхательные пути свободны? (если слышно хрипение/сипение, то следует выяснить и при необходимости освободить дыхательные пути) • Он дышит? (послушайте, пощупайте и посмотрите – используйте все свои чувства, чтобы понять) • Есть ли у него признаки кровообращения? (определите пульс) • Имеются ли у него сильные кровотечения? (если где-то снаружи течёт кровь, то ОКАЗЫВАЮЩЕЕ ПЕРВУЮ ПОМОЩЬ ЛИЦО БЫСТРО ОСТАНАВЛИВАЕТ
КРОВОТЕЧЕНИЕ).
Согласно ответственности можете начинать оказание помощи!
2
ПЕРВАЯ ПОМОЩЬ ДЛЯ СПАСЕНИЯ ЖИЗНИ
• Остановите кровотечения • При необходимости оживляйте • Стабильное положение на боку • Боритесь с шоком
ЭКСТРЕННЫЙ ВЫЗОВ 112
По возможности сохраняйте спокойствие и отвечайте на все вопросы настолько точно, насколько можете.
Информация, которая обязательно потребуется: • Где случилось? • Что случилось? • Сколько пострадавших? • Кто звонит?
Не прекращайте звонок до тех пор, пока не разрешит диспетчер!
ЖИЗНЕННО ВАЖНЫЕ ФУНКЦИИ
Проверка сознания
1. Обратитесь к пострадавшему. 2. Если он вам не отвечает, потрясите его слегка. 3. В последнюю очередь попробуйте, реагирует ли он на боль (например: ущипните, покрутите его ухо, потрите грудину костяшками пальцев).
Если пострадавший не реагирует ни на одно из названных выше действий, то человек находится без сознания.
Проверка дыхания
Для того чтобы человек мог дышать, необходимо освободить его дыхательные пути. 1. Положите одну свою руку под шею пострадавшего, а вторую – на его лоб. 2. Рукой, находящейся на лбу, аккуратно толкните голову пострадавшего к затылку – теперь его дыхательные пути свободны. 3. Прислонитесь своей щекой к его рту, чтобы почувствовать движение воздуха. 4. Одновременно положите свободную руку на грудь, чтобы почувствовать движение грудной клетки. 5. Держите взгляд на грудной клетке и посмотрите, видно ли движение.
Если вы выясните, что пострадавший не дышит, то найдите пульс.
Проверка пульса
1. Пульс найдёте на шее – на высоте кадыка, 2 см вправо или влево от кадыка. 2. Ищите пульс, по меньшей мере, двумя пальцами (никогда не используйте для нахождения пульса большой палец, поскольку им вы почувствуете свой собственный пульс, а также никогда не проверяйте одновременно с двух сторон) 3. Почувствуйте пульс, по меньшей мере, в течение 10 секунд.
Если пульс отсутствует, начинайте оживление.
3
ВНЕЗАПНЫЕ ЗАБОЛЕВАНИЯ
БОЛЬ В ГРУДИ
Наиболее частая жалоба, но при этом непременно требует внимания.
Причиной может быть:  Нарушения сердечного кровоснабжения  Инфаркт сердца  Межрёберные невралгические боли  Травмы
Ситуация может быть опасной, если вы заметите следующие признаки:  Постоянная сдавливающая боль в средней части грудной клетки  Нехватка воздуха, одышка  Склонность к обмороку и головокружению  Ощущение угрожающей опасности  Бледная кожа и посиневшие губы  Частый, слабый или неровный пульс  Сильное потоотделение Действуйте следующим образом: Порекомендуйте пострадавшему отдохнуть и при необходимости удалите одежду, создающую дискомфорт (например: расстегните пуговицы, снимите галстук и т.д.). Положение полусидя является наилучшим, поскольку так пострадавшему легче дышать. Спокойная среда. Не позволяйте пострадавшему бегать. Организуйте оказание медицинской помощи. Помогите пострадавшему при принятии лекарств (пострадавший принимает своё лекарство сам!!!). Если вы считаете, что ситуация опасная, то не давайте пострадавшему пить и есть.
При необходимости начните оживление
NB! – если сомневаетесь, то позвоните по телефону врачебной помощи 1220 или по телефону экстренной помощи 112 и попросите рекомендации.
БОЛЬ В ЖИВОТЕ
Причиной может быть: • Воспаление • Острые хирургические проблемы • Травмы • Нарушения пищеварительного тракта • Гинекологические проблемы Ситуация может быть опасной, если вы заметите следующие признаки: • Внезапно возникшая острая сильная боль – «удар ножом» • Бледность • Потоотделение • Головокружение • Чёрные и жидкие экскременты • Признаки шока Действуйте следующим образом: Как правило, больной сам принимает удобное для себя положение. Порекомендуйте больному лежать на спине или на боку, с согнутыми ногами. Если вы подозреваете, что ситуация может быть опасной, то давать есть и пить нельзя! Сразу вызовите скорую помощь, если считаете, что ситуация серьёзная.
4
СУДОРОГИ
Причиной может быть: • Эпилепсия • Травма головы • Высокая температура • Отравления • Истерика • Различные болезни • Употребление алкоголя Действуйте следующим образом: Удерживать насильно нельзя. Положите под голову что-либо мягкое, чтобы пострадавший не травмировал себя. Сделайте из своих пальцев «корзину» для поддержания головы пострадавшего. Ничего нельзя класть между зубами, поскольку эта вещь может сломаться и попасть в гортань. Когда судороги пройдут, то положение на боку будет для пострадавшего наилучшим. Успокойте пострадавшего, когда он придёт в сознание.
Скорая помощь нужна: • Всегда, если судороги у ребёнка. • Если это первый в жизни приступ судорог. • Если у пациента судороги повторяются и между судорогами пациент не приходит в сознание. • Если приступ судорог длится более 5 минут.
ЗАДЫХАНИЕ
Причиной может быть: 1. Инородное тело (например: еда, игрушки, жидкости) 2. Отёк гортани (например: химикаты, аллергия, ларингит – последнее сопровождается лающим кашлем, эпиглоттит – при последнем возникают трудности дыхания в положении на спине)
Действуйте следующим образом: В случае инородных тел
1. Наклоните пострадавшего вперёд 2. Резкие удары между лопатками 3. Приказным тоном скажите «кашляй!» 4. Приём Геймлиха Встаньте за спину пострадавшего. Обхватите обеими руками верхнюю часть его живота. Убедитесь, чтобы пострадавший наклонился вперёд. Сожмите руку в кулак и поставьте её (большой палец с внутренней стороны) между пупком и нижним краем грудины. Возьмитесь за кулак другой рукой. Сильно нажмите вовнутрь и вверх (до пяти раз).
В случае грудного или маленького ребёнка: 1. Возьмите за ноги (за бёдра или таз) 2. Резкими движениями потрясите по направлению сверху вниз (примерно 5 раз), но будьте осторожны
3. Не трясите ребёнка в таком положении вперёд-назад (справа налево)
В случае отёка гортани
1. В случае ларингита пойти в душевую, открыть горячую воду и посидеть в пару (не в горячей воде)
5
2. В случае эпиглоттита придать пострадавшему положение лёжа на животе, следя за тем, чтобы лицо было открытым
САХАРНЫЙ ДИАБЕТ
Признаки: Гипергликемия (т.е. высокий уровень сахара) – Жажда – Чувство голода отсутствует – Рвота – Большое количество мочи
И ещё: – Сладкое дыхание с запахом фруктов – Учащённое дыхание – Пульс учащённый и слабый – Кожа тёплая и сухая – Судороги обычно не наблюдаются – Сознание – сонливое
Гипогликемия (т.е. низкий уровень сахара) – Жажда отсутствует – Чувство голода – Обычно нет – Нормальное
И ещё: – Обычное дыхание – Дыхание нормальное – Пульс учащённый и сильный – Кожа бледная, холодная, потная – Часто наступают судороги – Быстро возникающая потеря сознания
Действуйте следующим образом:
Гипергликемия – Позвоните по номеру 112 – Наблюдайте за пострадавшим – При необходимости положение на боку Гипогликемия – Дайте поесть сладкого и попить, пока пострадавший не почувствует себя лучше – При необходимости позвоните по номеру 112 NB! Если наблюдается потеря сознания, ничего нельзя давать есть и пить, а сразу позвонить по номеру 112
ОБМОРОК
Причины: • Жара
6
• Нехватка воздуха • Продолжительное стояние • Негативные эмоции • При правильном оказании первой помощи обморок – это быстро проходящая потеря сознания, вызванная временным понижением тонуса кровеносных сосудов Действуйте следующим образом: Поместите пострадавшего в лежачее положение.
Следите, чтобы дыхательные пути пострадавшего были свободны. Поднимите ноги вверх. На лоб можно наложить прохладный компресс. Не держите упавшего в обморок в сидячем положении или стоя. Если пострадавший не придёт в сознание в течение 45- 60 секунд, позвоните по номеру 112.
ИНСУЛЬТ
Признаки: — паралич одной половины тела — слабость, паралич части лица с этой же стороны (опускание уголка рта) — трудности в речи — трудности при глотании, нарушения зрения — тошнота, рвота — головокружение, головная боль
Действуйте следующим образом: Срочно нужна скорая помощь!!! Будь человек в
сознании или без сознания, его нужно в любом случае поместить в положение лёжа.
При необходимости освободите дыхательные пути. При необходимости придайте стабильное положение на боку.
Нехватка воздуха
Причины: • Инфаркт сердечной мышцы • Отёк лёгкого • Тромбоэмболия лёгочной артерии • Астма • Острый бронхит • Воспаление лёгких • Высокое кровяное давление NB! Исключение – паническая тревога! – могут наблюдаться точно такие же признаки, что и в случае инфаркта.
Признаки: • Нарушения/потеря сознания • Цвет кожи – Бледный – Сероватый – Синий • Вынужденное положение – Сидячее, тело наклонено вперёд • Сипение, свист • Непонятные звуки • Кровавая пена изо рта Действуй следующим образом: Важно спокойствие. Положение полусидя или сидя – самое лучшее. Спокойное и медленное дыхание
7
Приток свежего воздуха (NB! НЕ холодного). Астматику помочь в применении астматической трубки, если она у него с собой. Позвонить по номеру 112. При
необходимости оживляйте!
АЛЛЕРГИЯ
Признаки: • Красная зудящая сыпь. • Вспухшие (отёкшие) участки кожи. • Дыхание с хрипом и затруднённое. • Признаки шока.
Необходимо:  Обратить внимание на силу аллергической реакции.  Смягчить выявленные недомогания.  Если необходимо, медицинская помощь.
Особый случай: Если пострадавшего ужалили в область гортани или рта и начинает возникать отёк, то: • Можно давать пить по глоткам холодную воду. • Можно дать пососать кубик льда.
Холод сглаживает отёк и уменьшает боль.
Действуйте следующим образом: Если лекарства с собой, их можно принять. Если состояние пострадавшего вызывает беспокойство, вызвать скорую помощь.
NB!!! Вызвать скорую помощь сразу, если наблюдается: – Затруднение дыхания – Признаки шока – Без сознания
ОТРАВЛЕНИЯ
Яды могут попадать в организм: – При вдыхании – При еде – При инъекции – Через кожу В случае проглатывания могут быть следующие признаки: • Тошнота • Рвота • Боль в животе • Судороги • Нарушения сердечного ритма • Нарушения сознания Действуйте следующим образом: Наблюдайте за пострадавшим. Позвоните по номеру 112. При необходимости примените приёмы оживления.
В случае всасывания через кожу могут быть следующие признаки: • Боль • Отёк • Сыпь на коже • Краснота
8
• Зуд Действуйте следующим образом: Снимите загрязнённую одежду. Промывайте этот участок, по меньшей мере, 10 минут. Медицинская помощь. При необходимости оживляйте.
При вдыхании могут быть следующие признаки: • Затруднённое дыхание • Кислородное голодание • Цианоз (серовато-синяя кожа) • В случае угарного газа вишнёво-красная кожа Действуйте следующим образом: Свежий воздух. Медицинская помощь. При необходимости оживляйте.
В случае попадания в глаза могут быть следующие признаки: • Боль • Увлажнение глаз • Помутнение зрения Действуйте следующим образом: Промойте глаза. Приём окулиста (8.00 – 8.00 Ида- Таллиннская центральная больница EMO).
В случае повреждения кожи могут быть следующие признаки: • Боль • Покраснение • Отёк • Помутнение зрения • Тошнота • Рвота • Затруднённое дыхание • Судороги • Нарушения сознания • Анафилаксия
В случае укуса действуйте следующим образом: Удалите жало. Промойте водой с
мылом. При необходимости наложите повязку. Конечность должна располагаться ниже уровня сердца. Положить сверху холодное. В случае укуса животного обязательно направить в травмпункт. Следите за возникновением шока.
Наркотики Действуйте следующим образом: Позвоните по номеру экстренной помощи 112. При необходимости примените приёмы оживления. NB! СОБСТВЕННАЯ
БЕЗОПАСНОСТЬ!
9
РОДЫ
Признаки — Приступы боли в спине и животе — Отход околоплодных вод
Риски — расположение плода отличается от основного положения — проседание пуповины в родовых путях — преждевременные роды Действуйте следующим образом: Первая помощь – транспортировка в больницу.
Однако, если ребёнок уже родился, то: — если пуповина обвилась вокруг шеи – снять — очистить рот и нос от слизи — при необходимости начать оживление — перевязать пуповину на расстоянии 15 и 20 см от ребёнка и перерезать между двумя связанными местами — тепло укрыть мать и ребёнка — отделившуюся плаценту положить в чистый полиэтиленовый пакет — следить за состоянием ребёнка, матери NB! При родах думать нужно как о матери, так и о ребёнке
ОЖОГ
Квалификация: • Поверхностный ожог – I степень – Охватывает поверхностный слой кожи, делая его покрасневшим и болезненным • Частично глубинный ожог – II степень – Охватывает поверхностный слой кожи, а также частично более глубокие слои, покраснение и волдыри, выглядит «мокрым», сильная боль • Проникающий ожог – III степень – Ожог охватывает все слои кожи, восковой вид, в основном безболезненный, поскольку имеется повреждение нервов Ключевые слова при обращении следующие: – Остановка процесса – Адекватные дыхательные пути – Воспрепятствование инфекции Действуйте следующим образом: Если на пострадавшем горит одежда, потушите горящую одежду с помощью одеяла и ковра. Охладите обгоревший участок под проточной холодной водой или держа в воде. Не вскрывайте волдыри, наложите на рану от ожога чистую повязку. Защитите обгоревшего от переохлаждения. В случае затруднений дыхания поместите в положение полусидя. Пострадавшего, потерявшего сознание, поместите в положение на боку. Вызовите скорую помощь.
Важно помнить: • На ожог нельзя класть сливочное или растительное масло, сметану, крем, пантенол, нельзя мочиться на рану, нельзя помещать в почву! • Ожог обрабатывается только прохладной водой и гелем Burnshield!
10
Ожоги от электричества
Признаки — ожог — нарушение кровообращения — остановка сердца — боль — обугливание конечности (например: высокое напряжение) Действуйте следующим образом: Сконцентрируйтесь в течение 5-10 секунд, избегайте паники. Сделайте всё во избежание возникновения дополнительных жертв.
Определите, можете ли вы сами безопасно приблизиться к пострадавшему. Защитите себя. Успокойте пострадавшего. Держите в тепле. Дайте пить. Если без сознания, отсутствует дыхание и пульс – оживляйте!
ТЕПЛОВОЙ УДАР
Причины — Высокая наружная температура — Неподходящая одежда — Тяжёлая физическая работа на жаре
Признаки — Повышенная температура тела — Кожа покрасневшая, сухая — Головокружение — Невнятность, апатия — Тошнота — В более тяжёлом случае – судороги Действуйте следующим образом: Отвести в прохладное тенистое место. Снять лишнюю одежду. Начать охлаждение. Прохладный напиток. Если без сознания, то поместить в положение на боку. Вызвать помощь.
СОЛНЕЧНЫЙ УДАР
Причины — Чрезмерное пребывание на солнце — Непокрытая голова или тёмный головной убор
Признаки — Головокружение, головная боль — Тошнота — Беспокойство — Нарушение сознания — При более тяжёлом состоянии – судороги Действуйте следующим образом: Отвести в прохладное тенистое место. Положить.
Начать охлаждение. Прохладный напиток, если пострадавший в сознании. Находитесь около пострадавшего и вызовите помощь.
ОБМОРОЖЕНИЕ И ПЕРЕОХЛАЖДЕНИЕ
Признаки обморожения:
• Ощущение покалывания • Бледность кожи • Нечувствительность кожи
11
• Утолщение и окоченение кожи • Волдыри Действуйте следующим образом: Обогревайте замёрзшую конечность постепенно.
Вначале удалите с замёрзшей конечности одежду. Конечность согревать между своими руками, избегая трения. После этого конечность можно поместить в тёплую воду.
Покрыть толстой повязкой. Необходима консультация врача.
Признаки переохлаждения:
• Дрожь • Холодная, бледная, сухая кожа • Апатия • Невнятное состояние • Сонливость или нарушение сознания • Медленное, поверхностное дыхание • Медленный, слабеющий пульс Действуйте следующим образом: Избегать дополнительного переохлаждения.
Удалить мокрую, влажную одежду. Обогревать пострадавшего постепенно. Тёплый напиток. Тёплые одеяла. Шапку на голову! При необходимости получение медицинской помощи.
ПЕРЕЛОМЫ
Классификация: • Закрытые переломы – видна только деформация, кожа целая • Открытые переломы – в случае перелома имеется рана, концы кости торчат из раны Признаки: • Боль • Гематомы • Укорачивание конечности, изменение формы конечности • Крепитация в месте перелома, ненормальная подвижность в месте перелома • Какой-либо твёрдый конец под кожей Действуйте следующим образом: Избегать движения повреждённого места.
Организовать быструю транспортировку пострадавшего в больницу.
РАСТЯЖЕНИЯ
Признаки: — Боль, отёк — Изменение формы сустава Действуйте следующим образом: Поместите что-нибудь холодное на повреждённое место. Конечности дать покой. Для выяснения повреждения непременно обратиться в больницу.
РАНЫ И КРОВОТЕЧЕНИЯ
Действуйте следующим образом: Защитите себя и по возможности поддерживайте чистоту раны. Не нуждающуюся в зашивании рану очистить, завязать или заклеить пластырем. Нуждающуюся в зашивании рану завязать и направить пострадавшего в больницу, если состояние позволяет. Оказать на рану давление. При необходимости наложить жгут. Поднять раненую конечность выше уровня сердца. Поместить
12
пострадавшего в положение лёжа и по возможности накрыть его чем-либо (например: термоодеялом), чтобы держать в тепле. Придать пострадавшему шоковое положение.
Если в ране имеется инородное тело, то действуйте следующим образом:
Остановите кровотечение, не вдавливая инородное тело глубже в рану. Крепко сожмите края раны с обеих сторон против инородного тела. Зафиксируйте инородное тело в ране – осторожно с нажимом. Зафиксируйте часть тела в поднятом положении.
Избегайте возникновения шока или уменьшите его влияние, поместив пострадавшего в положение лёжа и придав ему шоковое положение. Уменьшите опасность инфекции настолько, насколько сможете. Организуйте транспортировку пострадавшего в больницу.
АМПУТАЦИЯ
Т.е. частичное или полное отделение какой-либо части тела
Причины: — резаные раны — сдавливание — разрывные повреждения (например: при взрыве) Действуйте следующим образом: Остановите кровотечение. Рану покрыть чистой повязкой. Придайте шоковое положение. Вызовите помощь. Находитесь около пострадавшего.
По возможности положите ампутированную часть тела в чистый полиэтиленовый пакет и дайте с собой в больницу.
Наилучший вариант следующий: Возьмите пустой полиэтиленовый пакет и положите в него что-нибудь замороженное (лёд). Затем возьмите другой пакет и положите в него часть тела, которую необходимо перевезти. Пакет с частью тела положите в другой пакет, чтобы он был в прохладном месте. Дайте работникам скорой помощи с собой!
КРОВОТЕЧЕНИЕ ИЗ НОСА
Причины — травма носа — высокое кровяное давление — сильное сморкание Действуйте следующим образом: Наклоните пострадавшего вперёд, чтобы кровь не попадала в горло. Надавите на переносицу. Положите холодное на затылок и лоб.
NB! По возможности дайте крови собираться в какой-нибудь ёмкости, чтобы при необходимости можно было оценить её количество.
ТРАВМА ПОЗВОНОЧНИКА
Причинами могут быть: • Дорожно-транспортное происшествие • Падение • Занятия спортом • Прыжки в воду в незнакомом месте!!! • Насилие Признаки: • Боль
13
• Гематомы • «Мурашки» под кожей • Нарушения чувствительности • Паралич • Деформация Действуйте следующим образом: Собственная безопасность!!! При малейшей возможности НЕ ДВИГАТЬ! NB! Дыхательные пути! Они ДОЛЖНЫ БЫТЬ СВОБОДНЫМИ. NB! Рвота! НЕЛЬЗЯ ДОПУСТИТЬ РВОТНЫЕ МАССЫ В ГОРЛО. В СЛУЧАЕ КРАЙНЕЙ НЕОБХОДИМОСТИ наложите шину на шею и придайте положение на боку по такому принципу, чтобы голова, плечи и таз размещались в одной плоскости!
ПОВРЕЖДЕНИЕ БРЮШНОЙ ПОЛОСТИ
Причины: • Раны • Гематомы • Мышечное напряжение • Инородные тела Действуйте следующим образом: Покройте рану, если вы видите её (в случае внутренних кровотечений просто наблюдайте за пострадавшим). Придайте подходящее положение. Тепло укройте, успокойте, вызовите помощь и находитесь около пострадавшего. NB! Не давать пить и есть.
ТРАВМЫ ГРУДНОЙ КЛЕТКИ
Причины • Раны • Гематомы (т.е. синяки) • Костные деформации • Стабильность • Инородные тела Действуйте следующим образом: Если пострадавший в сознании, то поместите его в положение полусидя, успокойте. Если без сознания, то придайте стабильное положение на боку. При необходимости оживляйте! NB!!! Инородное тело не вынимать.
ТРАВМА ГОЛОВЫ
Обследование – что можно обнаружить: • Раны • Синяки • Костные деформации • Цвет кожи, сухая или влажная • Зрачки • Выделения Признаки: — нарушения равновесия — потеря сознания — тошнота, рвота — невразумительная речь — кровотечение — боль
14
Действуйте следующим образом: На шишку (кровоподтёк) положите холодное.
Остановите кровотечение, успокойте. Поместите пострадавшего в положение лёжа, наблюдайте.
ПЕРЕЛОМ ЧЕРЕПА
Признаки: • Головная боль • Кровотечение из носа и/или ушей • Выделение светлой жидкости из носа и/или уха • Потеря сознания • Невнятное состояние • Судороги • Гематомы за ухом и/или вокруг глаз • Зрачки разного размера • Беспокойство, раздражительность • Сонливость • Невразумительная речь • Нарушения равновесия • Нарушения зрения • Тошнота, рвота • Отёк • Окоченение затылка Особые признаки: Гематома Бэттли – заушная гематома «Глаза енота» – вокруг одного или обоих глаз гематомы Действуйте следующим образом: Выясните, в сознании ли пострадавший. ABC.
Проверьте подозрение на повреждение позвоночника. В случае перелома лицевой части черепа – опасность аспирации! Вызовите помощь.
Шок Это опасное для жизни состояние, которое возникает при уменьшении объёма кровообращения, из-за чего возникает недостаточное снабжение кровью и кислородом
Причины — травмы — потеря крови — ожоги — сердечные заболевания — аллергия Признаки: • Бледная, потная кожа • Учащённый пульс • При прикосновении пострадавший – холодный • Пострадавший просит часто пить • Может быть рвота • Страх (точнее «страх смерти») – Нарушения сознания (беспокойство, неадекватное поведение, заторможенность, сонливость).
15
Действуйте следующим образом: Придайте положение (пострадавший лежит, голова на затылке и ноги вверх). Остановите кровотечение. Тепло укройте пострадавшего (например: термоодеялом). Успокойте. Не давайте пить и есть. Позвоните по номеру 112. Наблюдайте за пострадавшим.
NB! ПОСТРАДАВШЕГО НЕ ДЕРЖАТЬ СТОЯ
Алгоритм травмы СТОП!
Может ли быть повреждена спина?
НЕТ ДА
ОСТАНОВИТЬ КРОВЬ
ШОКОВОЕ ПОЛОЖЕНИЕ 112
КАК ДОЛГО?
1 МЕНЕЕ 20 МИН БОЛЕЕ 20 МИН
Наблюдать, при необходимости перевернуть на бок Положение на боку
ОЖИВЛЕНИЕ
Положите пострадавшего на пол (на мягкой поверхности оживить человека невозможно)!
Далее следует проверять в нижеследующей последовательности:  Он в сознании?  Он дышит?  Есть ли у него пульс?
Если пострадавший без сознания, не дышит и не чувствуется пульса, начинайте оживление.
Оживление
NB! Очерёдность оживления — 2 вдоха и 30 массажей сердца. Но если точно не вспомнить, то делайте так, как помните, – главное, чтобы делали!
Вдохи изо рта в рот
Положите голову на затылок, поместив одну руку на подбородок пострадавшего, а вторую – на лоб. Зажмите нос пострадавшего при помощи руки, находящейся на лбу.
По возможности используйте маску для оживления. Расположите свой рот вокруг рта пострадавшего таким образом, чтобы воздух не выходил ниоткуда. Вдохните в него воздух и одновременно смотрите на его грудную клетку, и если вы увидите, что она
16
поднимается, то этого достаточно. В промежутке вдохните сами и затем повторите вдох.
Непрямой массаж сердца
Найдите правильное место на поверхности груди (нижняя треть). Встаньте на колени рядом с пострадавшим и обопритесь о грудную клетку так, чтобы ваши руки были прямо под вами. Затем поместите свои руки крест-накрест так, чтобы кожи касалась только кисть руки. Нажмите прямыми руками так, чтобы грудная клетка опустилась на 5-6 см. Повторите движение 30 раз. Всё это время руки должны контактировать с кожей.
Делайте паузу только в том случае, если почувствуете, что больше действительно не можете, поскольку не имеет смысла, чтобы по прибытии помощи обнаружили уже двух пострадавших. Время от времени проверяйте пульс, но не во время выполнения массажа сердца. Если вы найдёте пульс, то далее делайте только дыхание изо рта в рот (очерёдность: вдох пострадавшему, вдохните сами).
В заключение:
Если имеется благоразумие, знания, навыки и спокойствие, то решение любой кризисной ситуации будет по силам!
Желаем смелости и квалифицированных действий при оказании пострадавшему первой помощи!
БЛАГОДАРЮ!

Первая мед- помощь учебный материал. PDF

ESMAABI

Iga inimese kohus on õnnetuse või äkkhaigestumise korral esmaabi anda. Meie elus võib tulla ette olukordi, kui keegi meie lähedastest vajab elu päästmiseks esmaabi, aga kiirabi saabumiseni võib kuluda kuni 30 minutit ja isegi rohkem.

Elupäästev esmaabi on kiireloomuline abi, et taastada ja/või säilitada kannatanu elutähtsad funktsioonid kuni professionaalse abi saabumiseni. Elupäästvat esmaabi saab anda inimene, kes on läbinud sellealase koolituse.

Õigesti antud elupäästva esmaabiga õnnetuskohal võib päästa kannatanu elu

ja vältida lisakahjustuste tekkimist!

TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL

Õnnetuse korral on abiandja tegevuse aluseks päästeahela lülid, millest igaüks sisaldab omakorda kindlaid tegutsemisjuhiseid.

Päästeahelat võib kirjeldada ka kui tegutsemise järjekorda õnnetuse korral.

Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on:

1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal
2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine
3. kannatanu seisundi hindamine
4. elupäästev esmaabi
5. 112 — abikutse
6. jätkuv esmaabi
7. kiirabi
8. haigla

Päästeahela kahel viimasel lülil ei ole tähtsust esmaabi andja seisukohalt, küll aga on need olulised kannatanutele. Abikutse kiirest ja korrektsest edastamisest ning esmaabi andmise kvaliteedist sõltub tihti kannatanute elu ja edasine tervenemine.

1. Ohu hindamine ja ohutuse tagamine

Alati tuleb enne appi tõttamist hinnata olukorra ohtlikkust nii abiandja kui ka kannatanu lähtekohast.

Ohuolukordade puhul ära torma teist inimest päästma nii,

et sead ohtu enda elu!

Võimalikud ohud iseenda ja kannatanu elule ja tervisele (ohtlikud situatsioonid):

• autoavarii;
• põleng;
• ohtlike ainete leke (näit keemilised ained);
• kannatanust tulenev oht — enesevigastamise oht (näit. enesetapukalduvus), vägivaldne käitumine, nakkusohtlikkus;
• varisemisoht;
• muud välistegurid.

2. Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha tähistamine

Päästmise eesmärgiks on kannatanu eemaldamine otsesest ohust, olgu selleks siis uppumine või autoavarii.

Päästmine otsesest ohust:

o Liiguta kannatanut ainult siis, kui ta elu on ohus (näiteks auto süttimise oht, varinguoht) või kui talle tuleb anda elupäästvat esmaabi!

Kui ohtu pole, siis üldjuhul kehtib reegel „Ära liiguta kannatanut!“

o Enne uppujale appi tõttamist hinda enda oskusi ning võimekust.

o Avariilise auto süttimise vältimiseks keera välja süüde, võimalusel ühenda lahti aku juhe.

o Vajadusel tõsta kannatanu autost välja ja vii ohutusse kohta.

o Kõndivate kannatanute puhul toeta kannatanut eemaldumisel õnnetuskohast, sest võimaliku kukkumise või teadvusekao korral tekib lisavigastuste oht.

Sündmuskoha tähistamise eesmärgiks on lisaõnnetuste vältimine.

Tähista sündmuskoht:

o Liiklusõnnetuse korral tähista sündmuskoht võimaliku otsasõidu ärahoidmiseks vähemalt 50-100 meetrit enne ja pärast avariikohta (ohukolmnurgad, stopptuled).

o Ole nähtav ja kuuldav teistele liiklejatele.

3. Kannatanu seisundi hindamine

Oluline on kiiresti välja selgitada eluohtlikud seisundid ja vigastused, mis nõuavad kohest reageerimist ehk elupäästva esmaabi andmist. Nendeks on: südameseiskus, hingamisseiskus, teadvusetus, suur väline verejooks, šokk.

Sellele järgnevad ülejäänud päästeahela lülid (abikutse, jätkuv esmaabi).

Kannatanu seisundi hindamine algab juba kannatanule lähenedes:

Kas kannatanu liigutab?

Kas ta on ebaloomulikus asendis?

Millisele võimalikule õnnetusele viitab kannatanu ümbrus ehk sündmuskoht?

Milline on kannatanu näovärv?

Näide 1: näed kaugelt, et kannatanu liigutab ning kuuled teda ka nutmas. Järeldus: kannatanu on elus ja teadvusel.

Näide 2: kannatanu istub ettepoole kummardudes, näovärv ebaloomulikult valge (veretu) või sinakas. Järeldus: tõenäoliselt on kannatanu hingamine raskendatud.

Kannatanuni jõudes võib eristada 2 erinevat lähenemist kannatanu seisundi hindamiseks:

1. juhul kui kannatanu on teadvuseta
2. juhul kui kannatanu on teadvusel ja räägib

Esimesel juhul, kui kannatanu ei liiguta ja on välisel vaatlusel teadvuseta, siis on kõige kiiremini vaja välja selgitada elustamisvajadus ehk tuvastada kas kannatanu on tõesti teadvuseta ja kas ta hingab normaalselt või mitte.

Teadvuse uurimine

Eesmärk on tuvastada, kas inimest on võimalik nö üles äratada või mitte.

Teadvusel loeme kannatanut olevat siis, kui ta suudab hoida silmi avatuna ning vastata kõnega. Kõik muu, näiteks tahtmatud liigutused ärrituse (tavaliselt valu) peale, ebamäärased häälitsused või vaid korraks silmade avamine, vihjab teadvusehäirele ning päris teadvusel olevaks me kannatanut lugeda ei saa!

Teadvust uuri järgnevalt:

—       Esmalt kõneta kannatanut valju häälega. Kui ta vastab küsimustele ja avab silmad, siis on ta teadvusel.

—        Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa teda õlgadest.

—       Kui ta ei reageeri raputamisele, siis kontrolli kannatanu valureaktsiooni ehk tekita talle valu näpistamisega või valupunktide stimuleerimisega. Valureaktsiooni kontrolli kindlasti alles peale kõnetamist ja raputamist, et tagada enda turvalisus!

Hingamise uurimine

Hingamise kohta saad infot juba kannatanule lähenedes ja teadvust kontrollides:

—       Vaata, kas kannatanu rindkere liigub. Juhul kui riided takistavad rindkere jälgimist (näiteks talvejope), siis pärast teadvusetuse tuvastamist, võid proovida ka käega katsuda, asetades käe kasvõi riiete alla rinnakorvi alla ülakõhule või rinnakorvi peale.

—       Vaata kannatanu näovärvi — ebaloomulikult valge või sinakas/lillakas toon vihjab õhupuudusele.

—        Kuula, kas ta hingab.

—       Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei kuule, katsu käega kas suust-ninast tuleb hingeõhku.

—       Kui rindkere liikumist ei näe või ei tunne, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga normaalselt.

Arvesta, et täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes ca 12-16 korda minutis, ent ära hinda hingamise olemasolu rohkem kui 10 sekundi jooksul, et vältida liigset hilinemist elustamisvõtete alustamisel.

NB! Esimestel südameseiskuse järgsetel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine — üksikud, korisevad, ebaefektiivsed ja nõrgad hingetõmbed. Seda ei loeta normaalseks hingamiseks, mistõttu tuleb ikkagi alustada elustamisega.

Seega: hinda hingamise olemasolu mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul ning kui kahtled normaalse hingamise olemasolus, tegutse edasi nii nagu hingamise puudumisel.

Vereringe uurimine

Vastavalt rahvusvahelistele elustamisjuhenditele tuleb elustama hakata juhul, kui kannatanul puudub normaalne hingamine.

Hingamisseisuse korral lakkab südametegevus üsna kiiresti ning isegi juhul kui esineb mingisugune südametöö, siis käega katsudes pole võimalik üldjuhul pulssi tunda.

Sellest tulenevalt ei ole tavaabistajal vajadust kannatanu pulssi hinnata, ent juhul kui abistaja tegutseb kiiresti või on mitu abiandjat või on mingi muu põhjus pulsi hindamiseks, siis:

— Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega, mitte pöidlaga, kuna pöidlas võid tunda enda pulssi).

Randmelt pulsi katsumine on juhul kui inimene on teadvusetu üldjuhul tulemusteta, kuna vererõhu langedes pulss randmelt kaob.

Arvesta, et täiskasvanud inimese pulsi kiirus on 60-100 lööki minutis.

Teadvusel kannatanu puhul kõneta kannatanut rahulikult ja viisakalt, näit tutvustades ennast ja küsides, kas ta vajab abi või juhul kui abivajadus on ilmne, siis püüa kohe kannatanut rahulikult aidata, selgitades oma tegevust.

Jäta kannatanu samasse asendisse (juhul kui on tagatud ohutus ja tema seisund ei nõua liigutamist ehk elupäästva esmaabi andmise vajadus puudub), seejärel hinda tema seisundit, kutsu abi, anna jätkuvat esmaabi ja jälgi seisundit (vt päästeahela lülid).

4. Elupäästev esmaabi

Elupäästva esmaabivõtted:

1. Elustamine
2. Hingamisteede avamine/avatuna hoidmine, sh stabiilne küliliasend
3. Šokiasend
4. Suure välise verejooksu sulgemine (rõhksidemega)
5. 112 — abikutse

Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista numbril 112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.

Kui õnnetuse piirkonnas mobiiltelefoni levi puudub, siis võta mobiiltelefonist kaart välja,

vali ilma kaardita mobiiltelefonil number 112 ja saad ühenduse häirekeskusega.

Abikutse peab toimuma võimalikult kiiresti, eriti juhul kui esineb oht lisavigastuste tekkeks või pole võimalik abi anda. Seega alati kui on rohkem kui üks abiandja, siis tasub hädaabikutse teha kohe kui on olukord ja kannatanu seisund hinnatud ning vajadusel hiljem uuesti helistada ja täiendavat infot anda.

Helistades telefonil 112 teata järgmist:

• Mis juhtus?

—     Missuguse õnnetusega on tegemist?

—     Kas inimelud on ohus?

Kus juhtus?

—     Täpne aadress: linn, küla, talu, tänav, maja number, korteri number.

—     Võimalikult täpne asupaik, mis objektid on läheduses?

—     Kuidas pääseda kannatanu juurde?

• Kellega juhtus?

—     Kas kannatanuid on üks või mitu?

—     Kas kannatanu on täiskasvanu või laps?

• Mis seisundis on kannatanu?

—       Kas ta on teadvusel? Kas hingab? Kas pulssi on tunda?

—       Millised on nähtavad vigastused?

• Kes helistab?

—       Ütle oma nimi.

Püüa jääda rahulikuks ning vastata häirekeskuse päästekorraldaja küsimustele. Ära ise kõnet katkesta, enne, kui oled selleks päästekorraldajalt loa saanud!

6. Jätkuv esmaabi

Jätkuva esmaabi peamine eesmärk on kannatanu jälgimine ja vajaliku esmaabi osutamine kuni kiirabi saabumiseni.

Peamised ülesanded

• Raskelt kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine.

o Hingamise jälgimine:

■       Kas hingab?

■       Kuidas hingab?

■       Mis värvi on nahk?

o V ereringe jälgimine:

■       Kas pulss on tuntav?

■       Kas pulss on väga kiire või aeglane?

■       Mis värvi on nahk — normaalne, väga kahvatu, sinakas, punetav?

o Teadvuse taseme muutused: näiteks kaotab teadvuse; enne reageeris raputamisele, enam mitte.

o Teadvuseta kannatanu puhul:

■       Stabiilse küliliasendi säilitamine.

■       Oksendamise korral jälgida, et oksemassid ei valguks hingamisteedesse.

■       Krampide korral lisatraumade tekke võimalus.

■       Hingamise seiskumise oht.

• Kõiki kannatanuid tuleb kaitsta mahajahtumise eest ehk neid tuleb soojustada kas teki, termolina või käepäraste vahenditega (jope, mantel jne). Hüpotermia on üks olulisi raske vigastuse või haiguseisundiga kannatanu elulemust vähendavaid tegureid.

Erand: soojustada ei tohi ülekuumenenud kannatanut (näit kuumarabandus).

• Kannatanutele ei tohi üldjuhul juua ega süüa anda!

• Kannatanu rahustamine.

■       Kannatanuga tuleb vestelda, et ta püsiks rahulikuna.

■       Lähedasi inimesi ei tohi lahutada; kui see ei ole võimalik, siis anda informatsiooni teise kohta.

■       Kannatanut ei tohi üksi jätta, kui vähegi võimalik!

Kiirabi saabumisel püsi rahulikuna ja anna kiirabi personalile ülevaade toimunust konkreetselt ja lühidalt:

• Mis juhtus?

• Mida sa leidsid, nägid?

• Mida sa tegid?

ELUPÄÄSTEV ESMAABI

1. Elustamise ABC

A (airway) —       hingamisteede avamine,

B (breathing) — kunstlik hingamine,

C (circulation) — kaudne südamemassaaž.

1. Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis kõigepealt ava hingamisteed ning hinda uuesti kannatanu hingamist, hoides samaaegselt hingamisteid avatuna!

Kutsu abi.

2. Kui kannatanu ei hinga ka pärast hingamisteede avamist, alusta koheselt kaudse südamemassaažiga (30 rindkerekompressiooni).

Helista esimesel võimalusel 112!

3. Jätka elustamisega tehes kunstlikku hingamist ja südamemassaaži vaheldumisi: 2 kunstlikku hingamist : 30 rindkerekompressiooni.

1. Hingamisteede avamine

—        Pööra kannatanu selili;

—        Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne). Toidumasside, okse eemaldamiseks keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili, et massid valguksid välja, aidates sõrmedega kaasa;

—        Painuta kannatanu pea kuklasse: aseta oma käsi kannatanu otsmikule ja teise käega tõsta kannatanu alalõuga ette ja üles.

Kui pärast hingamisteede avamist ei ole võimalik tuvastada normaalset hingamist, siis alusta kohe südamemassaažiga ja kui võimalik, siis ka kunstliku hingamisega.

NB! Kui abistajaid on vähemalt 2, siis kindlasti hoida hingamisteid avatuna ehk kannatanu pead kuklas terve elustamise, sh masseerimise vältel. See tagab teatud koguse õhu pääsemise kannatanu hingamisteedesse.

Näiteks kui 1 abistaja teeb suust-suhu hingamist, siis ajal mil 2 abistaja masseerib, hoiab 1 abistaja kannatanu pead kuklas masseerimise vältel.

Juhul kui kunstlikku hingamist ei tehta, siis 1 abistaja hoiab kogu aeg pead kuklas samaaegselt kui 2 katkestamata masseerib.

1. Kunstlik hingamine

Juhul kui kahtled oma ohutuses piisknakkusega levivate haiguste ees, siis ei pea kunstlikku hingamist tegema ning tee ainult südamemassaaži.

Kindla kaitse tagab vaid spetsiaalne filtritega kaitsemask; kannatanu suule pandud taskurätt või riie vähendab lihtsalt ebamugavust, aga ei kaitse võimalike haigustekitajate ülekande eest.

Suust suhu hingamine

—        Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni

—        Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kannatanu suule, jälgides et huuled kataks kannatanu suunurgad ja puhu õhk 1-2 sekundi jooksul kannatanu kopsudesse.

—        Tee 2 puhumist järjest

Väldi

—        Liiga järsku ja kiiresti puhumist;

Kui puhud väga kiiresti ja palju, siis õhk läheb küll sisse, aga rindkere ei liigu puhumise ajal üles (seega enamus õhku läheb hoopis söögitorru ja makku)

—        Ära lase sissepuhumise ajal kannatanu ninasõõrmeid lahti;

1. Südamemassaaž

—        Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel.

—        Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere riietest.

—        Aseta oma käed kannatanu rinnaku keskele, pannes ühe käe teise käe selja peale. Vajutus toimub labakäe päkaga.

—        Hoia käevarred küünarliigestest sirged ja kasutades oma keha raskust suru rinnakule nii, et vajutusjõud oleks kannatanu rinnaku suhtes vertikaalne (ehk ole oma õlgadega kannatanu kohal)

—        Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks vähemalt 5 cm (aga mitte üle 6 cm)

—        Vajuta 30 korda järjest surumissagedusega 100-120 korda minutis.

—        Kompressiooni järgselt lase rindkerel vabalt ja täielikult sirustuda

—        Kompressiooni ja dekompressiooni ajad peavad olema võrdsed.

Väldi

—        Käte valesti asetamist rinnakule (roietele või rinnaku tipule)

—        Küünarnuki lõtvumist, kuna sel juhul tuleb kasutada rohkem oma käte jõudu ning abistaja väsib kiiremini

—        Läbi riiete elustamist, kuna sel juhul väheneb vajutuse sügavus ning käed võivad koos riietega märkamatult nihkuda.

—        Kompressioonide katkestamist niipalju kui vähegi võimalik.

Juhul, kui abiandjaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südame- massaažis oleks minimaalne.

Elustamisel tehakse vaheldumisi: 2 suust suhu hingamist, 30 südamemassaaži

NB! Jätka elustamist hingamise taastumiseni või kiirabi saabumiseni.

Elustamisvõtete efektiivsuse hindamine:

elustamise käigus kontrolli, kas:

—        rindkere tõuseb õhu sissepuhumisel;

—        nahk ja limaskestad muutuvad roosamaks;

—        südamemassaaži pulss on tuntav unearteril.

2. Hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine

Hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine pole oluline vaid elustamise juures.

Üks sagedasemaid hingamistakistuse /-seiskuse põhjuseks on hoopiski teadvusetus, kuna teadvuse kadudes kaob kannatanul lihastoonus ja keel vajub neelu peale, sulgedes sellega hingamisteed.

1. Kui kannatanu ei ole teadvusel ja ei hinga, siis ava tema hingamisteed elustamise all kirjeldatud viisil (pea kuklasse) ja seejärel alusta elustamisega.

2. Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse küliliasendisse.

Stabiilse küliliasendi puhul on oluline jälgida, et:

—        küliliasend oleks fikseeritud; kannatanu ei vaju kõhuli ega selili;

—        pea oleks ka külili olekus kuklas, sest see tagab vabad hingamisteed

Eraldi käsitlemist vajab hingamisteede avamise juures võõrkeha sattumine hingamisteedesse.

Võõrkeha hingamisteedes

Põhjused

—        toit (nätske liha, kompvek jne);

—        laste puhul kõikvõimalikud väikesed esemed (nööbid, nupud, korgid jne).

Võõrkeha võib põhjustada osalist või täielikku hingamisteede sulgust.

Tunnused

Osalise hingamisteede sulguse korral:

—        järsult algav läkastushoog,

—        kannatanul tekib lämbumistunne, surmahirm,

—        sundasend: istuv, võimalikult püstine,

—        on suuteline veel rääkima, ent raskustega

—        hingamine häälekas, vilisev,

—        hingeldus, hingamispausid,

—        nägu punetab pingutusest (köhast), huuled sinakad

Täieliku hingamisteede sulguse puhul:

—        kannatanu ei suuda hingata,

—        kannatanu ei köhi ega ei suuda rääkida, haarab kätega kõrist

—        teadvus häguneb kiiresti,

—        nägu muutub kiiresti sinakaks

Tegevus

Algoritm on kasutatav ka lastel alates ühest eluaastast.

Osalise sulguse puhul:

—        sunni teda tugevalt köhima,

—        vajadusel painuta kannatanu rindkere ette-alla, pea vöökohast madalamale, toetades ühe käega eestpoolt

Üldjuhul õnnestub kannatanul võõrkeha köhaga väljutada ja ära muid võtteid rakenda!

Juhul kui aga köhimine ei aita ja kannatanu seisund halveneb, siis edasi käitu nii nagu täieliku sulguse korral.

Täieliku hingamisteede sulguse korral, juhul kui kannatanu on veel teadvusel:

—        toetades ühe käega eestpoolt, kalluta kannatanu rindkere ette ja alla (kummargile ette),

—        tee 5 järjestikust järsku lööki kannatanu seljale abaluude vahele,

—        kui löögid abaluude vahele ei aidanud, kasuta Heimlich’i võtet:

o lähene kannatanule selja tagant ja aseta oma käed ümber tema kõhu;

o aseta rusikas käsi kannatanu roidekaarte vahelisse kolmnurka ning haara teise käega rusikast;

o tõmba oma kätega jõuliselt , järsu liigutusega sisse-üles 5 korda järjest;

—        kui hingamine ikka ei leevendu, korda lööke abaluude vahele ja Heimlich’i võtet

Väldi

—        oma sõrmedega võõrkeha lükkamist kannatanule sügavamale kurku.

3. Šokk

Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses.

Põhjused

—        välimine verejooks;

—        sisemine verejooks;

—        põletus;

—        südameinfarkt;

—        insult,

—        allergia.

Tunnused

—        kahvatu (lubivalge) nahk,

—        külma higiga kaetud nahk;

—        huuled muutuvad sinakamaks,

—        pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi aeglustunud,

—        kiire hingamine,

—        kannatanu on rahutu,

—        võivad tekkida teadvusehäired.

Tegutsemisjuhised

—        Aseta kannatanu sokiasendisse:

• pane kannatanu lamama,

• tõsta kannatanu jalad ja võimaluse korral ka käed kehast kõrgemale.

—        Kata kindlasti kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda.

—        Rahusta kannatanut.

NB! Juhul kui šokitunnustega kannatanul on hingamisraskused, siis ära suru teda selili asendisse, vaid anna talle sobiv asend — tavaliselt on selleks ettepoole kummarduv istuv asend.

Väldi

—        Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks).

—        Ära lase kannatanul püsti tõusta.

4. Suure välise verejooksu peatamine

NB! Hinda olukorda, kas saad kannatanut aidata nii, et see on ohutu sinule?

Verega levivate nakkushaiguste (HIV, B- või C-hepatiit) ohu tõttu pead ennast võimalusel kindlasti kaitsma — kaitsta tuleb eelkõige silmi ja limaskesti (suu, nina), samuti ka käsi, juhul kui Sinu kätel on nahka läbistavaid vigastusi. Juhul kui on, siis kasuta alati kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte.

Suure välise verejooksu põhjused

—        sügavad või ulatuslikud vigastused teravate või nüride esemetega,

—        luumurrud,

—        muljumine,

—        jäseme osaline või täielik amputatsioon,

Eluohtliku verejooksu tunnused:

—        tugev ja kiire verejooks haavast (võib olla pulseeriv),

—        kiiresti avalduvad šoki tunnused (vt punkt 3. Šokk)

Tegutsemisjuhised

—        Suru koheselt tugevalt veritsev haav (kaitstud) käega kinni kasutades võimalusel mingit riidetükki,

• või veelgi parem — lase võimaluse korral seda teha kannatanul,

—        Pane kannatanu lamama,

—        Kui verejooks on jäsemest, tõsta jäse üles, välja arvatud luumurru korral (siis tuleb võimalikult vähe jäset liigutada),

—        Eemalda vajadusel haavalt verejooksu peatamist takistavad riided.

—        Tee haavale esimesel võimalusel rõhkside käepärastest vahenditest:

o voldi või rulli riidetükk kokku ja aseta surve tekitamiseks haavale (või kasuta mitte-teravate äärtega eset) haavale;

o võta pikem riidetükk või riideese ja seo haav sellega kõvasti kinni.

—        Kui on kiiresti võimalik kasutada 2 suuremat sidemerulli, siis kasuta neid:

o tee sidemelukk,

o aseta 1 sidemerull otse haavale,

o seo teise sidemerulliga haav tugevalt kinni

—        Aseta kannatanu šokiasendisse, kui tema vigastus seda võimaldab.

NB! Rõhkside on alati esimene valik eluohtliku välise verejooksu sulgemiseks, ent väga äärmuslikel juhtudel kui korrektselt tehtud rõhkside või lihtsalt kinnisurumine ei aita, tuleb kasutada ikkagi käepärastest vahenditest tehtud žgutti.

Lisaks tuleb kasutada žgutti, siis kui tegemist on eluohtliku verejooksuga:

—        amputatsiooni korral (rõhkside kasutamine on keeruline)

—        lahtise luumurru korral (luumurru kohale ei tohi survet avaldada)

—        võõrkehaga haavast (põhimõte sama, mis luumurru puhul)

—        väga suure pinnaga haavast, nii et rõhksidemega ei saa haava siduda

Käepärastest vahenditest žguti tegemine:

—        kasuta kindlasti laiemat riidetükki või -eset, et vältida soonimist sidumisel,

seo riideriba ümber viga saanud jäseme ja tee 2 sõlme üksteise kohale, aseta sõlmede vahele ese, millest saad näppudega kinni haarata (puupulk, pastakas jne) keera ettevaatlikult kuni verejooksu lakkamiseni (väldi liigset survet)

Kui tegemist on suure trauma tagajärjel kliinilises surmas kannatanuga, siis võivad lahtised haavad elustamise ajal verd jooksma hakata. Sulge kindlasti verejooks ja jätka elustamist.

Väldi

—        Ilma põhjuseta žguti kasutamist (rõhkside on esmavalik, v.a erijuhud)

—        Ajakadu sellega, et otsid puhast sidemerulli! Kui tegemist on eluohtliku verejooksuga, siis on primaarne verejooksu kohene sulgemine, mitte haavanakkuse vältimine,

—        Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne), vajadusel tuleb võõrkeha hoopiski fikseerida (näiteks toetades väga ettevaatlikult võõrkeha 2 sidemerulli või rullitud riidetükiga)

ESMAABI VIGASTUSTE JA HAIGESTUMISTE KORRAL

Ajukolju trauma

Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele, mis kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral võib kaasneda ka selgroo kaelaosa vigastus.

Põhjused

—        Löök pähe,

—        Kukkumine,

—        Vette hüppamine,

—        Liiklusõnnetus.

—        Füüsiline vägivald jne.

Tunnused

—        Iiveldus, oksendamine, Peavalu, pearinglus, Nägemise- ja tasakaaluhäired, Krambid,

—        Käitumishäired, agressiivsus.

—        Teadvusehäired:

• lühiajaline teadvusekaotus, inimene ei mäleta juhtunut,

• hilisem järsku tekkiv teadvusekadu,

• süvenev teadvusehäire kuni teadvuse kaotuseni,

—        Verevalumid silmade ümber (prillverevalum),

—        Ühe kehapoole nõrkus, halvatus,

—        Eri suurusega pupillid (pupillidiferents),

—        Suust, ninast või kõrvast jookseb verd, veresegust või läbipaistvat vedelikku (liikvor)

—        Kliiniline surm.

Tegutsemisjuhised

—        Võimalusel tõsta kannatanu pea koos ülakehaga veidi kõrgemale, et väheneks verevool pähe võrreldes lamava asendiga,

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta stabiilsesse küliliasendisse.

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili ja alusta elustamist,

—        Peaverejooksu puhul:

o peata verejooks ettevaatlikult (jälgi, et poleks koljuluude murdu — siis peab surve haavale olema eriti ettevaatlik)

Väldi

—        Ära suru peaverejooksu peatamiseks haavale juhul kui on nähtav koljuluude murd.

—        Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht).

—        Ära anna kannatanule juua.

Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused

Rindkere ja kõhuõõne organite vigastuste üks oht on suure sisemise verejooksu tekkimine.

Põhjused

—        Noa ja tulirelva vigastus.

—        Löök rindkere piirkonda või kõhtu (maksa, põrna rebend, soolte vigastus).

—        Kukkumine kõrguselt.

—        Liiklusõnnetus jne.

Rindkere organite vigastuste tunnused

—        Hingamisraskused, hingeldus, abilihaste kasutamine (kaelal nähtav),

—        Nägu muutub sinakaks, eriti huuled, kõrvanibud ja küünealused (näitab rasket hapnikupuudust).

—        Õhupuudusest tingitud sundasend: istuv, võimalikult püstine

—        Šoki tunnused.

—        Rahutus.

—        Valu rindkere piirkonnas.

—        Kliiniline surm.

Kõhuõõne organite vigastuste tunnused

—        Kõhuvalu.

—        Sundasend: kannatanu hoiab ennast kägaras.

—        Kõhu katsumisel valulikkus.

—        Iiveldus, oksendamine

—        Kõhulihased on väga pinges.

—        Šoki tunnused.

—        Rahutus.

—        Kliiniline surm.

Tegutsemisjuhised

• Kui kannatanu on teadvusel, siis kindlusta kannatanule võimalikult mugav asend (üldjuhul valib selle kannatanu ise):

■       Rindkerevigastuse korral: istuv, ülakeha võimalikult püstine või ettepoole kummardunud

■       Kõhuõõne organite vigastuse korral: jalad kõverdunud, nö kägaras

• Kui kannatanul tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.

• Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

• Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.

Väldi

—        Ära anna kannatanule juua!

—        Ära suru kannatanut talle mitte-mugavasse asendisse.

Lülisambavigastused

Lülisamba trauma korral võib tekkida seljaaju vigastus. Mida kõrgemal on seljaaju vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus. Lülisamba kaelaosa murru puhul peab esmaabi andja olema eriti ettevaatlik ja oskuslik, et ei põhjustaks esmaabi andmisega kannatanule lisakahjustusi.

Põhjused

—        Vette hüppamine.

—        Liiklusõnnetus.

—        Kukkumine kõrgustelt.

—        Löök pea-, kaelapiirkonda jne.

Tunnused

Olenevalt seljaaju vigastuse ulatusest ja kõrgusest võivad esineda järgmised nähud:

—        mõne kehaosa tundlikkuse nõrgenemine või tundetus (nt jalgadel, käsivartel, õlgadel)

—        surin, torked, põletustunne jäsemetes.

—        jäsemete nõrkus või täielik halvatus.

—        valu selgroo piirkonnas.

—        hingamishäired.

—        kliiniline surm.

Tegutsemisjuhised

—       Taga kannatanu liikumatus ehk jäta ta samasse asendisse. Liigutada võid ainult otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks!

—        Juhul kui kannatanul tekib hingamisraskus, siis on hingamisteede vabastamine primaarne!

—       Juhul kui kannatanu on teadvuseta, hingab ja jääb järelevalveta (näiteks pead lahkuma abi kutsuma), siis keera ta stabiilsesse küliliasendisse:

Stabiilsesse küliliasendisse keeramisel kasuta nö 1-tüki meetodit — pea, õlad ja vaagen liiguvad kannatanu pööramisel ühes tasapinnas. Juba külili keeratuna, ära painuta kannatanu pead kuklasse, vaid jäta otseks! Vajadusel pane peale ja kaelale toeks kokkurullitud riided, seejuures kannatanu pead ja kaela mitte liigutades!

—       Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.

Väldi

—        Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult elupäästmise eesmärgil!

—        Ära anna kannatanule juua.

Luumurrud

Luumurrud jagunevad lahtisteks ja kinnisteks luumurdudeks. Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval, ning võivad tekkida eluohtlikud verejooksud. Lahtise luumurru korral on verejooks nähtav, kuid kinnise luumurru korral mitte. Eluohtlikuks võivad kujuneda eelkõige vaagna- ja reieluumurrud.

Põhjused

—        Kukkumine.

—        Liiklustrauma.

—        Tugev löök jne.

Tunnused

—        Valu

—        Turse vigastatud piirkonnas,

—        Jäseme liikumisvõime langus.

—        Jäseme väärasend. |

Šoki tunnused.

Lahtise luumurru puhul verejooks.

Tegutsemisjuhised

—       Ära liiguta kannatanut ilma põhjuseta ning vajadusel anna asend, kus valu on kõige väiksem (enamus juhtudest ta valib sellise asendi ise).

—             Kui luumurruga kaasneb suur väline verejooks, siis peata see koheselt!

—             Juhul kui luumurd on mujal, siis tõsta kannatanu jalad (või terve jalg) kehast kõrgemale.

Vaagna-, reie- või sääreluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles.

—        Kata kannatanu soojalt.

—

—        Rahusta kannatanut.

—        Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga,

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

Luumurdude lahastamine on väga valulik protseduur ja sellega kaasneb ka hulk ohtusid, mistõttu:

• ära lahasta, kui kiirabi on saabumas.

• heaks lahaseks on sile maapind ja kannatanu oma keha, seega ei ole lahastamiseks põhjust.

Väldi:

—        Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult äärmisel vajadusel.

—        Ära transpordi ise vaagna-, reie- või jalaluumurruga kannatanut.

—        Ära anna kannatanule juua.

Liittraumad

Liittraumaga kannatanu on saanud õnnetuse tagajärjel kahe või enama erineva piirkonna vigastusi. Rasketest vigastustest võivad koos esineda näiteks pea-, rindkere-, selgroo- ja kõhuvigastus või jäsemete luumurrud.

Põhjused

—        Liiklusõnnetused.

—        Kõrgelt kukkumine.

—        Füüsiline vägivald.

—        Plahvatused jne.

Tunnused

Võivad esineda kõikide traumade tunnused kombineeritult:

—        Luumurrud,

—        Lülisamba vigastus,

—        Verejooks,

—        Šoki tunnused,

—        Teadvuse häired,

—        Hingamishäired,

—        Kliiniline surm

Tegutsemisjuhised

Liittraumaga kannatanu abistamisel selgitatakse välja elupäästvate võtete kasutamise vajaduse järjekord ning seejärel antakse elupäästvat esmaabi.

—      Peata koheselt suur väline verejooks.

—      Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.

—      Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

—      Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, pulssi ei ole tunda, siis aseta kannatanu selili maha ja

alusta elustamist

Kui kannatanu kohe elupäästvat esmaabi ei vaja, tuleb selleks siiski pidevalt valmis olla.

Väldi

—        Väldi igasugust kannatanu liigset liigutamist, tee seda ainult kannatanut otsesest ohust päästes või talle elupäästvat esmaabi andes.

—        Ära anna kannatanule juua.

Põletused

Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid).

Põhjused

—        Kõrge temperatuur.

—        Kuumad vedelikud.

—        Lahtine tuli.

—        Kemikaalid.

—        Elekter.

—        Päike jne.

Tunnused

—        Kerge ehk I astme põletus: punetav, kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas

—        Keskmine ehk II astme põletus: suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud.

—

—        Raske ehk III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude (valutundlikkus puudub).

—        Raske ja suuremaid kehapindu katvate põletuste korral šokitunnused

Tegutsemisjuhised

—        Jahuta põletushaava jaheda voolava kraaniveega. Jahutamise kestvus on 15-20 minutit.

—        Pärast jahutamist kata haav puhta sidemega.

—        Kui spetsiaalset sidet käepärast ei ole, sobib ka pesupuhas lina või käterätik.

—        Pärast haavade jahutamist ja sidumist kata kannatanu soojalt, vältimaks mahajahtumist.

—       Kui puhast vett ei ole käepärast ning kasutad jahutamiseks jääd, pead jää enne mässima puhta riide sisse.

—        Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.

$ Kudede kiire jahutamine peatab kuumuse toime ja väldib haava süvenemist. Jahutamine vähendab turse teket ja leevendab valu.

—       VäldiÄra aseta suurte põletustega haiget pikaks ajaks külma vanni või veekogusse, see võib põhjustada organismi mahajahtumise.

—        NB! Ära eemalda naha küljes kinni olevaid riideid!

—       Ära kasuta paljast jääd ja jääkülma vett haava jahutamiseks, sest see võib kahjustust veelgi süvendada.

—       Ära aseta lahtisele põletushaavale mitte mingeid rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, mesi, vaseliin jne). Kasuta ainult spetsiaalseid põletuse raviks ettenähtud vahendeid

—        Kunagi ei tohi happest põhjustatud söövitust leelisega neutraliseerida ja vastupidi.

Kuumarabandus

Kuumarabandus tekib kõrge välistemperatuuri toimel, kui higistamine on häiritud või takistatud. Kuumarabanduse algus on järsk, kannatanud kaotavad kiiresti teadvuse, enne seda võib esineda lühike segaduse periood. Ülekuumenemine võib põhjustada raske, surmaga lõppeva seisundi.

Põhjused

—       Raske füüsiline töö kinnises soojas ja niiskes ruumis. Inimene higistab, kuid tänu välisele niiskusele ei saa higi organismist erituda.

—        Väikese lapse jätmine suletud autosse päikese kätte.

—        Kõrge kehatemperatuur väikesel lapsel paksu teki all.

—        Saunas leiliga liialdamine.

—        Kauaaegne viibimine kõrge temperatuuriga ruumis, ka õues.

Tunnused

—        Eelnähud:

o peavalu

o peapööritus

o väsimus.

—        Punetav, kuum ja kuiv nahk.

—        Oksendamine,

—        Kiire pulss (160-180 lööki minutis).

—        Sage hingamine.

—        Teadvusehäired või teadvusekaotus.

—        Krambid.

—        Kliiniline surm.

Tegutsemisjuhised

—        Vii kannatanu jahedasse ja võta ära pealisriided.

—        Pane otsmikule külma veega niisutatud rätik.

—        Jahuta ja niisuta nahka märja rätikuga.

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

—       Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.

Väldi:

—        Ära tõsta kuumarabandusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht).

—       Ära jahuta kannatanut liiga kiiresti või palju — ära aseta kannatanut liiga kauaks külma veega täidetud vanni.

Kuumakurnatus

Kuumakurnatuse põhjuseks on rohkest higistamisest põhjustatud vedelikukadu. Koos vedelikuga kaotab kannatanu organismile vajalikke soolasid, eriti naatriumsoolasid.

Põhjused

—       Füüsiline töö kuumas kõrge temperatuuriga keskkonnas, millega kaasneb rohke higistamine (kokad, tuletõrjujad, harrastussportlased).

Tunnused

—        Eelnähud: süvenev väsimus ja nõrkus.

—        Šoki tunnused.

Tegutsemisjuhised

—        Vii kannatanu jahedamasse keskkonda, aseta lamavasse asendisse.

—        Teadvusel kannatanule anna lonkshaaval juua kergelt soolast vett.

—        Vajadusel kata soojalt.

—        Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.

—        Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

Väldi:

—        Ära lase kannatanul korraga palju juua!

—        Ära anna juua teadvusehäirega kannatanule.

Päikesepiste

Päikesepiste tekib pikaaegsel katmata peaga päikese käes viibimisel. Päikese toimel veresooned laienevad, tekib ajuverevarustuse langus, inimene kaotab teadvuse.

Põhjused

—        Pikaaegne päikese käes viibimine.

Tunnused

—        Teadvuse kaotus.

—        Punane ja kuumav pea.

—        Normaalne kehatemperatuur.

—        Peavalu.

—        Iiveldus, oksendamine.

—        Tasakaaluhäired.

Tegutsemisjuhised

—        Aseta kannatanu varjulisse kohta lamavasse asendisse, võimalusel ülakeha pisut kõrgemale.

—        Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

—        Jahuta kannatanu pead niisutatud rätikuga.

Hüpotermia (mahajahtumine)

Üldine mahajahtumine on kogu organismi temperatuuri langemine allapoole normaalset kehatemperatuuri. Normaalne temperatuur on kehapinnal 36,0-37,5 kraadi C, hüpotermiaks loetakse kehatüve e keha sisese temperatuuri langust alla 35 kraadi C.

Kui kehatemperatuur langeb 30°C-ni, kaotab inimene teadvuse.

Põhjused

—       Külma ilmaga väljas istuma või lamama jäämine, näiteks haigushoo, joobe või trauma tagajärjel.

—        Metsa eksimine.

—        Külma vette kukkumine.

$ Mahajahtumise riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed.

Tunnused

—        Kahvatu, külm nahk.

—        Lihasvärinad.

—        Jäsemete jäikus.

—        Segasus, hallutsinatsioonid.

—        Unisus, uimasus.

—        Teadvusetus.

—        Vaevalt tajutavad pulss ja hingamine.

—        Elu tundemärgid puuduvad.

Tegutsemisjuhised

—        Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki.

—        Teadvuseta kannatanut ei tohi liigutada!

—        Kata kindlasti kannatanu soojalt, võimalusel käed kehatüvest eraldi. Kata ka pea!

—        Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided.

—        Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112.

Väldi

—        Ära liiguta teadvushäirega kannatanut!

—       Ära anna stabiilset küliliasendit, vaid hingamisrakuste ilmnemisel painuta pea ettevaatlikult kuklasse tagamaks vabasid hingamisteid.

—        Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112.

Lokaalne külmakahjustus (külmumine)

Kui allajahtumine võib tekkida ka plusskraadide juures, siis külmumine saab toimuda ainult miinuskraadide juures. Tavaliselt toimub see väljaulatuvates kehaosades (nina, kõrvad, põsesarnad, labakäed, labajalad).

Tunnused

—       punetav, kuiv nahk, tugev valu antud piirkonnas

—       villid

—       valge või musta värvi kärbunud nahk, valutundlikkuse kadu

Tegutsemisjuhised

—       külmunud piirkonda soojenda passiivselt oma keha soojusega (äärmisel juhul leige veega)

—       konsulteeri kindlasti arstiga.

Väldi

—       ära hõõru külmunud kohta,

—       ära aseta külmunud jäset sooja, kuuma vette

Elektriõnnetused

Elektrivool kahjustab otseselt kudesid, tekitab nahapõletust ning võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südameseiskumise.

Põhjused

—       Katkised elektrilised majapidamismasinad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed,

—       kõrgepingeliinid, alajaamad.

Tunnused

—       Põletuskahjustuse tunnused (villid, valge või musta värvi kärbunud kude).

—       Lihaste kramplik kokkutõmme.

—       Ebaregulaarne pulss.

—       Teadvusekadu.

—       Hingamishäired.

—       Šoki tunnused.

—       Kliiniline surm.

Tegutsemisjuhised

—       Lülita vool välja kas lüliti või kaitsekorgi abil.

—      Isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast (kummtallaga jalanõud, kuiv laud, raamatud jms).

—       Vabasta kannatanu vooluringist puust esemega (kepp, oks, teivas).

—       Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.

—       Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

—      Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, pulssi ei ole tunda, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.

NB! Kõik elektrikahjustusega kannatanud vajavad arsti konsultatsiooni, kuna kahjustused võivad olla esialgu varjatud.

Väldi

—      Kui elektrit ei õnnestu välja lülitada, siis ära püüa kannatanut elektrijuhtmetest lahti rebida, vaid oota abi saabumist.

Uppumine

Uppuja päästmine algab uppuja väljatoomisega veekogust, ainult väga hea ujuja tuleb sellega toime ning temagi peab mõtlema oma ohutusele.

Põhjused

—        Puudulikud ujumisoskused.

—        Enda võimete ülehindamine.

—        Paadiõnnetused, päästevestide puudumine.

—        Alkoholijoobes ujumine

—        Liiga külm vesi, mis põhjustab alajahtumise, äkkhaigestumise.

—        Läbi jää vajumine.

—        Pea ees vette hüppamine.

Tunnused

—        vette hüpanud kannatanul kahtlusta alati ka selgroovigastust.

—        kliiniline surm

Tegutsemisjuhised

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, siis keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

—        Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, pulssi ei ole tunda, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.

—        Kata kannatanu soojalt.

—        Lülisambavigastuse kahtluse korral (vette hüpanud kannatanu korral) ole kannatanu liigutamisega eriti ettevaatlik ja ilma vajaduseta ära painuta pead kuklasse, vaid jäta pea otseks (ka küliliasendis). Juhul kui kannatanul tekib hingamisraskus, siis on hingamsiteede vabastamine primaarne!

Väldi

—        Ära mine uppunut päästma, kui pole inimese veest väljatoomise ja ujumise oskusi, kuna sellisel juhul võid sattuda ise ohvriks.

Mürgistused

Mürgistuse esile kutsunud aine jääb sageli esmaabi andjale teadmata. Kõige lihtsam on ära tunda alkoholimürgistust, sest alkoholi joonu levitab alkoholilõhna.

Mürgistuse põhjuse võime siiski mõnikord leida kannatanu lähedalt, eriti laste puhul, nagu näiteks tabletikarbi, alkoholi- või olmekeemia pudeli.

Põhjused:

—        Ravimid.

—        Alkohol.

—        Narkootikumid.

—        Vingugaas.

—        Mürgised taimed ja seened.

—        Olmekeemia:

• söövitavad ained (happed ja leelised)

• orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum)

—        Muud mürgised ained: elavhõbe, arseen, fosfor jne.

Tunnused

Mürgistuse nähud sõltuvad konkreetsest ainest ja selle hulgast. Alljärgnevalt on loetletud mitmesugused tunnused, mis viitavad mürgistusele:

—        Teadvusetus.

—        Unisus, uimasus.

—        Agressiivsus.

—        Segasus.

—        Tasakaaluhäired.

—        Iiveldus, oksendamine

—        Kõhuvalu, -krambid.

—        Hingamishäired,

—        Nahavärvi muutus,

—        Jäsemete tundetus, halvatus jne.

Tegutsemisjuhised

—       Püüa alati tuvastada mürgistuse allikas (näit ravimi originaalpakend; taim, mida kannatanu sõi; kemikaal jne) ning teavita sellest ka meedikuid.

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

—       Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.

Väldi

—        Ära anna kannatanule juua.

—        Ära kutsu esile oksendamist.

Maohammustus

Kuna maomürk on valgulise koostisega, siis võib võõrvalgu sattumine organismi tekitada allergilisi reaktsioone kuni anafülaktilise šokini välja. Võõrvalgul on ka vere vormelemente ning organismi kudesid kahjustav toime.

Põhjused

— rästikuhammustus (Eestis ainuke mürkmadu).

Tunnused

Maomürgi mürgistust klassifitseeritakse kolme raskusastme järgi:

• Kerge — puuduvad üldised sümptomid, näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus hammustuse kohal.

• Keskmine — näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus levinud hammustuskohast kaugemale, üldised nähud:

o nõrkus, o higistamine, o iiveldus ja oksendamine, o kõhulahtisus.

• Raske — näha ühe või mitme hamba jälg, massiivne turse, nahaalused verevalumid, raske mürgistuse nähud, šokk.

Tegutsemisjuhised

—        Vabasta jäse riietest, kettidest, kellast jne, mis võivad turse tekke korral põhjustada survet kudedele ja sellega kudede kahjustust.

—         Pane hammustuskohale puhas side.

—         Anna hammustuskohaga jäsemele võimalikult stabiilne asend, soovitatav on jäse lahastada.

—         Hoia jäset allpool südame kõrgust.

—         Hoia kannatanut võimalikult rahulikuna.

—         Šoki vältimine

—         Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

—         Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega.

Väldi

—         Ei tohi asetada žgutti!

—         Ära püüa mürki välja imeda.

—         Ära tee lõiget hammustuskohale.

—         Ära tee rõhksidet.

—         Ära aseta hammustuskohale jääkotti, sest see võib süvendada edasist kudede kahjustust.

Putuka pisted

Putukate aktiivne tegutsemisaeg on suvel. Herilased muutuvad aktiivseks suve teisel poolel. Putukahammustustega kannatanutel esineb järjest sagedamini raskeid allergilisi seisundeid.

Põhjused

Putukate pisted (mesilane, herilane) juhuslikule kehaosale, sealhulgas ka suuõõnes, kuhu näiteks mesilane ja herilane võib sattuda magusa söömisel või joomisel õues.

$ Suvel magusa söömise puhul äkki nutma hakanud väikelapsel kahtlusta mesilase või herilase nõelamist suuõõnde.

Tunnused

—      Kergematel juhtudel pistete piirkonnas lokaalne turse, punetus, sügelus

—      Kiiresti kujunev hingamisteede turse kuni hingamisteede sulguseni

—      Kiiresti kujunevad šokitunnused.

NB! Mida kiiremini kujunevad allergianähud ja šoki tunnused, seda eluohtlikum on seisund.

Tegutsemisjuhised

—      Hingamisteede turse korral tee külm kompress ümber kaela.

—      Kui tekib turse kaela- või näopiirkonnas, siis anna võimaluse korral lonkshaaval külma vett juua

või lase midagi külma suus hoida (jääkuubikud, jäätis).

—      Šoki vältimine

—      Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.

Krambihoog

Ajutine muutus käitumises, mis on tingitud massiivsest elektrilise impulsi üleandmise häirest peaajus, mille tulemusena tekivad kontrollimatud lihaskontraktsioonid ja millega kaasneb teadvusetus.

Põhjused

—        Mürgitused

—        Ainevahetushäired

—        Peaaju vereringehäired

—        Ajuhaigused või kasvajad

—        Peaajutraumad.

—        Kesknärvisüsteemi infektsioonid.

—        Harva madal või kõrge veresuhkur.

Tunnused

—        Krambihoole võib eelneda:

o jäsemete või näo tõmblus,

o tundehäired,

o nägemishäired,

o lõhna- ja maitse elamus

—        Järsk teadvusekadu.

—        Lihaste toonus e krambid.

—        Hingamine võib olla korrapäratu.

—        Võimalik iseeneslik põie ja pärasoole tühjenemine.

—        Järgnev sügav lühiajaline uni.

Tegutsemisjuhised

—        Jälgi, et kannatanu ennast ära ei lööks,

—        Pea alla võid panna midagi pehmet või hoida ettevaatlikult käte vahel (ilma vastujõudu rakendamata)

—        Vabasta kitsast kaelusest

—        Pärast krambihoo lõppu taga vabad hingamisteed, stabiilne küliliasend

—        Soojusta ja rahusta kannatanut

Väldi

—        Ära hoia kannatanut kinni, kuna see võib tekitada lihasvigastusi,

—        Ära püüa suruda kannatanule hammaste kaitseks midagi suhu,

—        Ära jäta kannatanut järelvalveta

Insult

Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid.

Põhjused

—        Veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad:

o suitsetamine,

o suhkrutõbi,

o kõrge vererõhk,

o kõrge kolesterooli sisaldus veres

—        Aneurüsm

Tunnused

—        Nähud võivad alata väga järsku

—        Ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega — kõige selgemini on näha suunurga allavajumist,

—        Kõnehäire e. afaasia (inimesel on raske rääkida või teiste kõnest aru saada),

—        Neelamis- ja nägemishäire (topeltnägemine, vaatevälja väljalangemine, pimedus ühes või mõlemas silmas).

—        Teadvusehäired (uimasusest koomani)

—        Tugev peavalu (ei pruugi esineda)

—        Lisanähuna võivad tekkida:

o põie- ja seedetegevuse häired,

o mäluhäired,

o tasakaaluhäired, pearinglus,

o rahutus,

o depressioon, psüühikahäired

o iiveldus, oksendamine

o krambid

Tegutsemisjuhised:

—        anna kannatanule sobiv asend (soovitavalt tõsta pea koos ülakehaga ülespoole),

—        kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse,

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega.

Südamelihase infarkt

Verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas, mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala

Põhjused:

Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust:

—        südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid

—        embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;

veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist;

Tunnused:

—        Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt

o valud südame piirkonnas, o hingeldus o väsimus.

—        Ägedas faasis :

o Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga (kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta) o valu võib kiirguda vasakusse õlga või kätte, kõhtu, abaluude vahele;

o valu ei ole seotud hingamisega (ehk valu ei suurene sissehingamisel) o surmahirm

o hingamishäired (hingeldus) o iiveldus, oksendamine

o šokitunnused

o teadvusehäired, — kadu

o kliiniline surm

Tegutsemisjuhised

—        Anna kannatanule sobiv asend (rindkere tõstetud)

—        Kata soojalt, rahusta

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse.

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega.

Diabeet e suhkruhaigus

Diabeet on haiguste grupp, mida iseloomustab kõrgenenud veresuhkur, mis on tingitud häiretest insuliini erituses ja toimes.

Diabeedi sümptomid: suurenenud janu ja suu kuivamine, väsimus, naha sügelus, kõhnumine, veresuhkru tõus.

Hüpoglükeemia

Tegemist on järsku tekkiva veresuhkru langusega diabeetikul.

Põhjused

—         Söögikorra vahele jätmine või liiga väike kogus.

—         Füüsiline koormuse tõus.

—         Liiga suur insuliini kogus süstimisel.

—         Alkoholi tarvitamine.

Tunnused

—         Areng kiiresti, minutite jooksul

—         Nahk niiske, kahvatu

—         Näljatunne.

—         Janu puudub

—         Lihased pinges, värin, krambid

—         Hingamine normaalne

—         Teadvusetus

Tegutsemisjuhised

—     Kui kannatanu on teadvusel, siis anda talle kiiresti imenduvaid süsivesikuid: 3-4 tl suhkrut või mett või 2-3 kommi või klaas mahla.

—     Kui kannatanu teadvus on häiritud või ta on teadvuseta, siis määrida mett põse limaskestale.

—     Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse.

Väldi

—         Ära suru teadvushäirega kannatanule komme või vedelikke (mahla) suhu!

Hüperglükeemia

Veresuhkru tõus diabeeetikul.

Põhjused

—        Tavapärasest vähem liikumist.

—        Liiga vähe insuliini.

—        Põletik organismis, mis suurendab insuliinivajadust.

—        Stress.

—        Hüpoglüleemia järel liiga suur kogus süsivesikuid.

Tunnused

—        Areng aeglaselt

—        Nahk kuiv, nägu punetav

—        Näljatunne puudub,

—        Janu!

—        Lihased lõdvad

—        Atsetoonilõhn suust.

—        Sügav hingamine

—        Teadvusetus

Tegutsemisjuhised

—        Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse.

ESMAABI ANDRUS LEHTMETS