Hinnatakse juhi tehnilisi oskusi ja võimet autot ohutult ning sujuvalt juhtida:
- Juhtseadmete kasutamine – rool, pedaalid, kangid jms
- Ökonoomne sõit – kütusekulu ja sõidustiili optimeerimine
- Sõiduki valitsemine – kontroll auto üle erinevates olukordades
- Sõidusujuvus – liikumise sujuvus, vältides järske manöövreid
- Sõiduvõtted – tehnilised võtted, nt pöörded, pidurdamine
Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:
Juhtseadmete kasutamine
Hinnatakse, kui oskuslikult juht kasutab auto põhilisi juhtimisseadmeid:
- Roolimine – rooli kindel ja täpne käsitsemine, suuna hoidmine
- Pedaalid – gaasi, piduri ja siduri (kui olemas) õige ja sujuv kasutamine
- Kangid ja lülitid – käigukang, suunatuled, kojamehed, valgustus jm
- Liigutuste koordineeritus – käte ja jalgade tegevuste kooskõla, vältides tarbetuid või järske liigutusi
Ökonoomne sõit
Hinnatakse, kui säästlikult juht suudab autot juhtida, arvestades kütusekulu ja sõidustiili:
- Õigeaegne käiguvahetus – madalamate mootoripöörete hoidmine
- Ühtlane kiirendamine ja pidurdamine – järskude liigutuste vältimine
- Ettetulevate olukordade ennetamine – inertsikasutamine, varajane kiiruse vähendamine
- Kiiruse hoidmine – stabiilne ja olukorrale vastav liikumiskiirus
Sõiduki valitsemine
Hinnatakse, kui hästi juht suudab autot kontrollida erinevates liiklusolukordades:
- Reaktsioon ootamatustele – oskus toime tulla libisemise, takistuste või äkkpidurdusega
- Manööverdusvõime – täpsus sõiduraja vahetusel, takistuste vältimisel, parkimisel
- Stabiilsus – kindel juhtimine kurvides, tuulistes oludes või libedal teel
- Ohutus – pikivahe hoidmine, kiiruse kontroll, tähelepanelikkus liikluses
Sõidusujuvus
Hinnatakse, kui sujuvalt ja mugavalt juht autot juhib:
- Järskude manöövrite vältimine – pehmed pöörded, sujuv pidurdamine ja kiirendamine
- Ühtlane liikumine – kiiruse hoidmine, vältides tõmblusi
- Sõidumugavus – sõit ilma liigse rappumiseta, arvestades kaasreisijate heaolu
- Loogiline tegevus – selge ja järjekindel käitumine liikluses
Sõiduvõtted
Hinnatakse juhi tehnilisi oskusi konkreetsete manöövrite sooritamisel:
- Pöörded – õige trajektoori ja kiiruse valik, suunatulede kasutamine
- Pidurdamine – õigeaegne ja sujuv pidurdamine, vajadusel mootorpidur
- Start ja peatumine – kindel liikumise alustamine ja täpne peatumine
- Parkimine – täpsus, ohutus, peeglite ja kaamerate kasutamine
- Pöörded ja möödumised – ruumi hindamine, reeglite järgimine, tehniline teostus
Hinnatakse juhi võimet ennetada ohtlikke olukordi ja tagada liiklusohutus:
- Ettenägelikkus – oskus ette näha teiste liiklejate käitumist
- Ohutuse tagamine – turvalise pikivahe hoidmine, riskide vältimine
- Õige kiiruse valik – vastavalt liiklus- ja teeoludele
- Tähelepanelikkus – liikluskorralduse ja ümbritseva jälgimine
Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:
Ettenägelikkus – oskus ette näha teiste liiklejate käitumist
- Juht peab suutma ennustada teiste liiklejate tegevusi, näiteks jalakäijate, jalgratturite või teiste autode käitumist ristmikel, ülekäiguradadel ja muudes olukordades.
- Oskus tuvastada potentsiaalseid ohte varakult, näiteks lähenev sõiduk, mis võib eirata stoppmärki.
- Liiklusvoo lugemine – arvestamine teiste kiiruse, suuna ja võimalike manöövritega.
Ohutuse tagamine – turvalise pikivahe hoidmine, riskide vältimine
- Juht peab hoidma piisavat pikivahet, et vältida tagant otsasõitu või äkkpidurduse korral kokkupõrget.
- Riskide vältimine – mitte võtta tarbetuid riske, näiteks möödasõitu piiratud nähtavusega kohas.
- Ohutu sõidutrajektoori valik – vältides ohtlikke alasid, nagu tee ääres seisvad sõidukid või kitsad kurvid.
Õige kiiruse valik – vastavalt liiklus- ja teeoludele
- Juht peab kohandama kiirust vastavalt teeoludele (libedus, nähtavus, kurvid, tõusud/langused).
- Arvestama liiklusoludega – tihe liiklus, jalakäijad, koolide lähedus, ehitustööd.
- Kiirusepiirangute järgimine – mitte ainult seaduse järgi, vaid ka vastavalt olukorrale (nt aeglustamine vihmaga isegi lubatud piirides).
Tähelepanelikkus – liikluskorralduse ja ümbritseva jälgimine
- Juht peab pidevalt jälgima liiklusmärke, fooritulesid ja teekattemärgistust.
- Oskus märgata muutusi keskkonnas, nagu ootamatult teele astuv jalakäija või teeületust ootav laps.
- Peeglite ja vaatevälja kasutamine – tagab, et juht on teadlik oma ümbrusest igas suunas.
Hinnatakse juhi võimet iseseisvalt ja reeglitepäraselt liikluses osaleda:
- Eesõiguse järgimine – õigeaegne ja korrektne reageerimine
- Liikluskorraldusvahendite järgimine – foorid, märgid, jooned
- Iseseisev liiklemine – otsuste tegemine ilma juhendamiseta
- Liikluse jälgimine – pidev olukorra hindamine
- Koostöö teistega – sujuv suhtlus ja arvestamine kaasliiklejatega
- Liiklusreeglite rakendamine – teadmiste praktiline kasutamine
- Teel paiknemine – õige sõiduraja ja positsiooni valik
- Riskide vältimine – ohtlike olukordade ennetamine
- Liiklusega kohandumine – reageerimine muutuvatele tingimustele
- Tegevuste ajastus – manöövrite ja otsuste õige ajastus
Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:
Eesõiguse järgimine – õigeaegne ja korrektne reageerimine
- Juht peab tuvastama eesõiguse olukorrad (nt anna teed, peatumiskohustus, parema käe reegel).
- Õigeaegne reageerimine – peatumine või liikumine vastavalt olukorrale, ilma kõhkluseta või kiirustamata.
- Konfliktide vältimine – sujuv ja selge käitumine ristmikel, ülekäiguradadel ja muudes eesõiguse olukordades.
Liikluskorraldusvahendite järgimine – foorid, märgid, jooned
- Juht peab järgima valgusfoore, liiklusmärke ja teekattemärgistust.
- Märkide tõlgendamine – oskus mõista ja rakendada piiranguid, hoiatusi ja juhiseid.
- Reeglite rakendamine praktikas – nt peatumine STOP-märgi ees, kiirusepiirangu järgimine, sõiduradade vahetus vastavalt joontele.
Iseseisev liiklemine – otsuste tegemine ilma juhendamiseta
- Juht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, ilma kõrvalise juhendamiseta.
- Otsuste kindlus ja loogilisus – valikute tegemine vastavalt liiklusoludele ja reeglitele.
- Enesekindlus – liiklemine ilma kõhkluseta, kuid ettevaatlikult.
Liikluse jälgimine – pidev olukorra hindamine
- Juht peab pidevalt jälgima liiklusolukorda, sealhulgas teisi sõidukeid, jalakäijaid ja keskkonda.
- Ohuolukordade ennetamine – varajane märkamine ja reageerimine.
- Peeglite ja vaatevälja kasutamine – tagab täieliku ülevaate ümbrusest.
Koostöö teistega – sujuv suhtlus ja arvestamine kaasliiklejatega
- Juht peab arvestama teiste liiklejatega, nt suunatulede kasutamine, viisakas käitumine.
- Sujuv suhtlus – selged signaalid, et teised mõistaksid juhi kavatsusi.
- Liiklusvooga kohandumine – liikumine kooskõlas teistega, mitte takistades ega kiirustades.
Liiklusreeglite rakendamine – teadmiste praktiline kasutamine
- Juht peab rakendama liiklusteooria teadmisi praktikas.
- Reeglite tundmine ja järgimine – nt kiiruspiirangud, möödasõidu reeglid, parkimisreeglid.
- Otsuste põhjendatus – iga tegevus peab põhinema liiklusreeglitel.
Teel paiknemine – õige sõiduraja ja positsiooni valik
- Juht peab valima sobiva sõiduraja, arvestades sihtkohta ja liiklusolusid.
- Positsiooni hoidmine – sõiduki asetus teel peab olema loogiline ja ohutu.
- Raja vahetus – sujuv ja reeglipärane manööverdamine.
Riskide vältimine – ohtlike olukordade ennetamine
- Juht peab vältima tarbetuid riske, nt kiirustamine, möödasõit piiratud nähtavusega.
- Ettevaatlikkus – liiklemine vastavalt olukorrale, mitte ainult reeglitele.
- Ohuolukordade ennetamine – varajane reageerimine ja kohandamine.
Liiklusega kohandumine – reageerimine muutuvatele tingimustele
- Juht peab kohandama oma sõidustiili vastavalt ilmastiku-, tee- ja liiklusoludele.
- Paindlikkus – valmisolek muuta kiirust, trajektoori või otsuseid.
- Olukorra hindamine – pidev analüüs ja kohanemine.
Tegevuste ajastus – manöövrite ja otsuste õige ajastus
- Juht peab tegema manöövrid õigel ajal, vältides hilinemist või kiirustamist.
- Ajastuse täpsus – nt suunatule sisselülitamine enne pööramist, pidurdamine õigel hetkel.
- Liiklusvoo sujuvus – ajastus peab toetama liikluse sujuvust ja ohutust.
