Sõiduoskuste kontroll: Kas oled eksamiks või iseseisvaks sõiduks valmis?

Tahad teada oma tegelikku taset enne riiklikku sõidueksamit? Või on sul juhiluba olemas, kuid pole ammu sõitnud? Tule Just Drive autokooli sõiduoskuste kontrolli. Meie instruktor annab sulle objektiivse hinnangu ja soovitused, mis säästavad sinu aega ja raha.

Kellele see teenus on mõeldud?

🎓 Eksamiks valmistujale: Sinu autokool on läbi, aga sa pole kindel, kas läbid Transpordiameti (ARK) eksami esimese korraga. Teeme peaproovi!

🚗 Juhiloaga sõitjale: Sul on luba taskus, kuid pikk paus on sisse tulnud ja tunned hirmu liikluse ees.

🔄 Autokooli vahetajale: Tahad tulla meie autokooli üle ja soovid teada, mitu tundi on veel vaja sõita.

Miks tulla kontrollsõidule?

Objektiivne tagasiside: Instruktor ei kiida sind asjatult ega tee liigset kriitikat. Saad ausa ülevaate oma vigadest (nt parkimine, ringteed, sõiduraja vahetus).

Vähem stressi eksamil: Kui oled olukorra korra juba läbi mänginud, oled päris eksamil rahulikum.

Rahaline võit: Odavam on käia ühel kontrollsõidul ja lihvida vigu, kui maksta korduvalt riigilõive ebaõnnestunud eksamite eest.

Detailne raport: Pärast sõitu saad põhjaliku analüüsi (vt allpool kriteeriume), kus on kirjas kõik sinu tugevused ja nõrkused.

Kuidas kontrollsõit välja näeb?

Sõit toimub sarnaselt riiklikule sõidueksamile.

Linna- ja platsisõit: Läbime erinevaid liiklussituatsioone (ristmikud, parkimine, maantee).

Hindamine: Instruktor täidab reaalajas hindamislehte (sama, mida kasutab Transpordiamet).

Kokkuvõte: Pärast sõitu vaatame koos vead üle ja instruktor annab soovitusi, mida harjutada.

Mida me hindame? (Hindamiskriteeriumid)

Meie hindamisleht põhineb riiklikel nõuetel ja jaguneb kolmeks:

Sõiduki käsitsemine: Roolimine, käiguvahetus, sujuv pidurdamine, ökonoomne sõit.

Ohutunnetus: Pikivahe hoidmine, kiiruse valik, tähelepanelikkus ja teistega arvestamine.

Iseseisev toimetulek: Liiklusmärkide järgimine, eesõiguse andmine ja marsruudi planeerimine.

Ära jäta juhuse hooleks! Testi oma oskusi professionaali kõrval.


Vaata, mida me täpselt hindame ⬇

Hinnatakse juhi tehnilisi oskusi ja võimet autot ohutult ning sujuvalt juhtida:

  • Juhtseadmete kasutamine – rool, pedaalid, kangid jms
  • Ökonoomne sõit – kütusekulu ja sõidustiili optimeerimine
  • Sõiduki valitsemine – kontroll auto üle erinevates olukordades
  • Sõidusujuvus – liikumise sujuvus, vältides järske manöövreid
  • Sõiduvõtted – tehnilised võtted, nt pöörded, pidurdamine
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:

Juhtseadmete kasutamine

Hinnatakse, kui oskuslikult juht kasutab auto põhilisi juhtimisseadmeid:

  • Roolimine – rooli kindel ja täpne käsitsemine, suuna hoidmine
  • Pedaalid – gaasi, piduri ja siduri (kui olemas) õige ja sujuv kasutamine
  • Kangid ja lülitid – käigukang, suunatuled, kojamehed, valgustus jm
  • Liigutuste koordineeritus – käte ja jalgade tegevuste kooskõla, vältides tarbetuid või järske liigutusi

Ökonoomne sõit

Hinnatakse, kui säästlikult juht suudab autot juhtida, arvestades kütusekulu ja sõidustiili:

  • Õigeaegne käiguvahetus – madalamate mootoripöörete hoidmine
  • Ühtlane kiirendamine ja pidurdamine – järskude liigutuste vältimine
  • Ettetulevate olukordade ennetamine – inertsikasutamine, varajane kiiruse vähendamine
  • Kiiruse hoidmine – stabiilne ja olukorrale vastav liikumiskiirus

Sõiduki valitsemine

Hinnatakse, kui hästi juht suudab autot kontrollida erinevates liiklusolukordades:

  • Reaktsioon ootamatustele – oskus toime tulla libisemise, takistuste või äkkpidurdusega
  • Manööverdusvõime – täpsus sõiduraja vahetusel, takistuste vältimisel, parkimisel
  • Stabiilsus – kindel juhtimine kurvides, tuulistes oludes või libedal teel
  • Ohutus – pikivahe hoidmine, kiiruse kontroll, tähelepanelikkus liikluses

Sõidusujuvus

Hinnatakse, kui sujuvalt ja mugavalt juht autot juhib:

  • Järskude manöövrite vältimine – pehmed pöörded, sujuv pidurdamine ja kiirendamine
  • Ühtlane liikumine – kiiruse hoidmine, vältides tõmblusi
  • Sõidumugavus – sõit ilma liigse rappumiseta, arvestades kaasreisijate heaolu
  • Loogiline tegevus – selge ja järjekindel käitumine liikluses

Sõiduvõtted

Hinnatakse juhi tehnilisi oskusi konkreetsete manöövrite sooritamisel:

  • Pöörded – õige trajektoori ja kiiruse valik, suunatulede kasutamine
  • Pidurdamine – õigeaegne ja sujuv pidurdamine, vajadusel mootorpidur
  • Start ja peatumine – kindel liikumise alustamine ja täpne peatumine
  • Parkimine – täpsus, ohutus, peeglite ja kaamerate kasutamine
  • Pöörded ja möödumised – ruumi hindamine, reeglite järgimine, tehniline teostus
 

Hinnatakse juhi võimet ennetada ohtlikke olukordi ja tagada liiklusohutus:

  • Ettenägelikkus – oskus ette näha teiste liiklejate käitumist
  • Ohutuse tagamine – turvalise pikivahe hoidmine, riskide vältimine
  • Õige kiiruse valik – vastavalt liiklus- ja teeoludele
  • Tähelepanelikkus – liikluskorralduse ja ümbritseva jälgimine
 

Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:

Ettenägelikkus – oskus ette näha teiste liiklejate käitumist

  • Juht peab suutma ennustada teiste liiklejate tegevusi, näiteks jalakäijate, jalgratturite või teiste autode käitumist ristmikel, ülekäiguradadel ja muudes olukordades.
  • Oskus tuvastada potentsiaalseid ohte varakult, näiteks lähenev sõiduk, mis võib eirata stoppmärki.
  • Liiklusvoo lugemine – arvestamine teiste kiiruse, suuna ja võimalike manöövritega.

Ohutuse tagamine – turvalise pikivahe hoidmine, riskide vältimine

  • Juht peab hoidma piisavat pikivahet, et vältida tagant otsasõitu või äkkpidurduse korral kokkupõrget.
  • Riskide vältimine – mitte võtta tarbetuid riske, näiteks möödasõitu piiratud nähtavusega kohas.
  • Ohutu sõidutrajektoori valik – vältides ohtlikke alasid, nagu tee ääres seisvad sõidukid või kitsad kurvid.

Õige kiiruse valik – vastavalt liiklus- ja teeoludele

  • Juht peab kohandama kiirust vastavalt teeoludele (libedus, nähtavus, kurvid, tõusud/langused).
  • Arvestama liiklusoludega – tihe liiklus, jalakäijad, koolide lähedus, ehitustööd.
  • Kiirusepiirangute järgimine – mitte ainult seaduse järgi, vaid ka vastavalt olukorrale (nt aeglustamine vihmaga isegi lubatud piirides).

Tähelepanelikkus – liikluskorralduse ja ümbritseva jälgimine

  • Juht peab pidevalt jälgima liiklusmärke, fooritulesid ja teekattemärgistust.
  • Oskus märgata muutusi keskkonnas, nagu ootamatult teele astuv jalakäija või teeületust ootav laps.
  • Peeglite ja vaatevälja kasutamine – tagab, et juht on teadlik oma ümbrusest igas suunas.

Hinnatakse juhi võimet iseseisvalt ja reeglitepäraselt liikluses osaleda:

  • Eesõiguse järgimine – õigeaegne ja korrektne reageerimine
  • Liikluskorraldusvahendite järgimine – foorid, märgid, jooned
  • Iseseisev liiklemine – otsuste tegemine ilma juhendamiseta
  • Liikluse jälgimine – pidev olukorra hindamine
  • Koostöö teistega – sujuv suhtlus ja arvestamine kaasliiklejatega
  • Liiklusreeglite rakendamine – teadmiste praktiline kasutamine
  • Teel paiknemine – õige sõiduraja ja positsiooni valik
  • Riskide vältimine – ohtlike olukordade ennetamine
  • Liiklusega kohandumine – reageerimine muutuvatele tingimustele
  • Tegevuste ajastus – manöövrite ja otsuste õige ajastus

Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:

Eesõiguse järgimine – õigeaegne ja korrektne reageerimine

  • Juht peab tuvastama eesõiguse olukorrad (nt anna teed, peatumiskohustus, parema käe reegel).
  • Õigeaegne reageerimine – peatumine või liikumine vastavalt olukorrale, ilma kõhkluseta või kiirustamata.
  • Konfliktide vältimine – sujuv ja selge käitumine ristmikel, ülekäiguradadel ja muudes eesõiguse olukordades.

Liikluskorraldusvahendite järgimine – foorid, märgid, jooned

  • Juht peab järgima valgusfoore, liiklusmärke ja teekattemärgistust.
  • Märkide tõlgendamine – oskus mõista ja rakendada piiranguid, hoiatusi ja juhiseid.
  • Reeglite rakendamine praktikas – nt peatumine STOP-märgi ees, kiirusepiirangu järgimine, sõiduradade vahetus vastavalt joontele.

Iseseisev liiklemine – otsuste tegemine ilma juhendamiseta

  • Juht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, ilma kõrvalise juhendamiseta.
  • Otsuste kindlus ja loogilisus – valikute tegemine vastavalt liiklusoludele ja reeglitele.
  • Enesekindlus – liiklemine ilma kõhkluseta, kuid ettevaatlikult.

Liikluse jälgimine – pidev olukorra hindamine

  • Juht peab pidevalt jälgima liiklusolukorda, sealhulgas teisi sõidukeid, jalakäijaid ja keskkonda.
  • Ohuolukordade ennetamine – varajane märkamine ja reageerimine.
  • Peeglite ja vaatevälja kasutamine – tagab täieliku ülevaate ümbrusest.

Koostöö teistega – sujuv suhtlus ja arvestamine kaasliiklejatega

  • Juht peab arvestama teiste liiklejatega, nt suunatulede kasutamine, viisakas käitumine.
  • Sujuv suhtlus – selged signaalid, et teised mõistaksid juhi kavatsusi.
  • Liiklusvooga kohandumine – liikumine kooskõlas teistega, mitte takistades ega kiirustades.

Liiklusreeglite rakendamine – teadmiste praktiline kasutamine

  • Juht peab rakendama liiklusteooria teadmisi praktikas.
  • Reeglite tundmine ja järgimine – nt kiiruspiirangud, möödasõidu reeglid, parkimisreeglid.
  • Otsuste põhjendatus – iga tegevus peab põhinema liiklusreeglitel.

Teel paiknemine – õige sõiduraja ja positsiooni valik

  • Juht peab valima sobiva sõiduraja, arvestades sihtkohta ja liiklusolusid.
  • Positsiooni hoidmine – sõiduki asetus teel peab olema loogiline ja ohutu.
  • Raja vahetus – sujuv ja reeglipärane manööverdamine.

Riskide vältimine – ohtlike olukordade ennetamine

  • Juht peab vältima tarbetuid riske, nt kiirustamine, möödasõit piiratud nähtavusega.
  • Ettevaatlikkus – liiklemine vastavalt olukorrale, mitte ainult reeglitele.
  • Ohuolukordade ennetamine – varajane reageerimine ja kohandamine.

Liiklusega kohandumine – reageerimine muutuvatele tingimustele

  • Juht peab kohandama oma sõidustiili vastavalt ilmastiku-, tee- ja liiklusoludele.
  • Paindlikkus – valmisolek muuta kiirust, trajektoori või otsuseid.
  • Olukorra hindamine – pidev analüüs ja kohanemine.

Tegevuste ajastus – manöövrite ja otsuste õige ajastus

  • Juht peab tegema manöövrid õigel ajal, vältides hilinemist või kiirustamist.
  • Ajastuse täpsus – nt suunatule sisselülitamine enne pööramist, pidurdamine õigel hetkel.
  • Liiklusvoo sujuvus – ajastus peab toetama liikluse sujuvust ja ohutust.