Sõiduki käsitsemise oskus

Hinnatakse juhi tehnilisi oskusi ja võimet autot ohutult ning sujuvalt juhtida:

Juhtseadmete kasutamine – rool, pedaalid, kangid jms
Ökonoomne sõit – kütusekulu ja sõidustiili optimeerimine
Sõiduki valitsemine – kontroll auto üle erinevates olukordades
Sõidusujuvus – liikumise sujuvus, vältides järske manöövreid
Sõiduvõtted – tehnilised võtted, nt pöörded, pidurdamine

Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:

Juhtseadmete kasutamine

Hinnatakse, kui oskuslikult juht kasutab auto põhilisi juhtimisseadmeid:

Roolimine – rooli kindel ja täpne käsitsemine, suuna hoidmine
Pedaalid – gaasi, piduri ja siduri (kui olemas) õige ja sujuv kasutamine
Kangid ja lülitid – käigukang, suunatuled, kojamehed, valgustus jm
Liigutuste koordineeritus – käte ja jalgade tegevuste kooskõla, vältides tarbetuid või järske liigutusi

Ökonoomne sõit

Hinnatakse, kui säästlikult juht suudab autot juhtida, arvestades kütusekulu ja sõidustiili:

Õigeaegne käiguvahetus – madalamate mootoripöörete hoidmine
Ühtlane kiirendamine ja pidurdamine – järskude liigutuste vältimine
Ettetulevate olukordade ennetamine – inertsikasutamine, varajane kiiruse vähendamine
Kiiruse hoidmine – stabiilne ja olukorrale vastav liikumiskiirus

Sõiduki valitsemine

Hinnatakse, kui hästi juht suudab autot kontrollida erinevates liiklusolukordades:

Reaktsioon ootamatustele – oskus toime tulla libisemise, takistuste või äkkpidurdusega
Manööverdusvõime – täpsus sõiduraja vahetusel, takistuste vältimisel, parkimisel
Stabiilsus – kindel juhtimine kurvides, tuulistes oludes või libedal teel
Ohutus – pikivahe hoidmine, kiiruse kontroll, tähelepanelikkus liikluses

Sõidusujuvus

Hinnatakse, kui sujuvalt ja mugavalt juht autot juhib:

Järskude manöövrite vältimine – pehmed pöörded, sujuv pidurdamine ja kiirendamine
Ühtlane liikumine – kiiruse hoidmine, vältides tõmblusi
Sõidumugavus – sõit ilma liigse rappumiseta, arvestades kaasreisijate heaolu
Loogiline tegevus – selge ja järjekindel käitumine liikluses

Sõiduvõtted

Hinnatakse juhi tehnilisi oskusi konkreetsete manöövrite sooritamisel:

Pöörded – õige trajektoori ja kiiruse valik, suunatulede kasutamine
Pidurdamine – õigeaegne ja sujuv pidurdamine, vajadusel mootorpidur
Start ja peatumine – kindel liikumise alustamine ja täpne peatumine
Parkimine – täpsus, ohutus, peeglite ja kaamerate kasutamine
Pöörded ja möödumised – ruumi hindamine, reeglite järgimine, tehniline teostus

Ohutunnetus

Hinnatakse juhi võimet ennetada ohtlikke olukordi ja tagada liiklusohutus:

Ettenägelikkus – oskus ette näha teiste liiklejate käitumist
Ohutuse tagamine – turvalise pikivahe hoidmine, riskide vältimine
Õige kiiruse valik – vastavalt liiklus- ja teeoludele
Tähelepanelikkus – liikluskorralduse ja ümbritseva jälgimine

Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:

Ettenägelikkus – oskus ette näha teiste liiklejate käitumist

Juht peab suutma ennustada teiste liiklejate tegevusi, näiteks jalakäijate, jalgratturite või teiste autode käitumist ristmikel, ülekäiguradadel ja muudes olukordades.
Oskus tuvastada potentsiaalseid ohte varakult, näiteks lähenev sõiduk, mis võib eirata stoppmärki.
Liiklusvoo lugemine – arvestamine teiste kiiruse, suuna ja võimalike manöövritega.

Ohutuse tagamine – turvalise pikivahe hoidmine, riskide vältimine

Juht peab hoidma piisavat pikivahet, et vältida tagant otsasõitu või äkkpidurduse korral kokkupõrget.
Riskide vältimine – mitte võtta tarbetuid riske, näiteks möödasõitu piiratud nähtavusega kohas.
Ohutu sõidutrajektoori valik – vältides ohtlikke alasid, nagu tee ääres seisvad sõidukid või kitsad kurvid.

Õige kiiruse valik – vastavalt liiklus- ja teeoludele

Juht peab kohandama kiirust vastavalt teeoludele (libedus, nähtavus, kurvid, tõusud/langused).
Arvestama liiklusoludega – tihe liiklus, jalakäijad, koolide lähedus, ehitustööd.
Kiirusepiirangute järgimine – mitte ainult seaduse järgi, vaid ka vastavalt olukorrale (nt aeglustamine vihmaga isegi lubatud piirides).

Tähelepanelikkus – liikluskorralduse ja ümbritseva jälgimine

Juht peab pidevalt jälgima liiklusmärke, fooritulesid ja teekattemärgistust.
Oskus märgata muutusi keskkonnas, nagu ootamatult teele astuv jalakäija või teeületust ootav laps.
Peeglite ja vaatevälja kasutamine – tagab, et juht on teadlik oma ümbrusest igas suunas.

Liikluses iseseisev toimetulek

Hinnatakse juhi võimet iseseisvalt ja reeglitepäraselt liikluses osaleda:

Eesõiguse järgimine – õigeaegne ja korrektne reageerimine
Liikluskorraldusvahendite järgimine – foorid, märgid, jooned
Iseseisev liiklemine – otsuste tegemine ilma juhendamiseta
Liikluse jälgimine – pidev olukorra hindamine
Koostöö teistega – sujuv suhtlus ja arvestamine kaasliiklejatega
Liiklusreeglite rakendamine – teadmiste praktiline kasutamine
Teel paiknemine – õige sõiduraja ja positsiooni valik
Riskide vältimine – ohtlike olukordade ennetamine
Liiklusega kohandumine – reageerimine muutuvatele tingimustele
Tegevuste ajastus – manöövrite ja otsuste õige ajastus

Põhjalik selgitus iga hindamispunkti kohta:

Eesõiguse järgimine – õigeaegne ja korrektne reageerimine

Juht peab tuvastama eesõiguse olukorrad (nt anna teed, peatumiskohustus, parema käe reegel).
Õigeaegne reageerimine – peatumine või liikumine vastavalt olukorrale, ilma kõhkluseta või kiirustamata.
Konfliktide vältimine – sujuv ja selge käitumine ristmikel, ülekäiguradadel ja muudes eesõiguse olukordades.

Liikluskorraldusvahendite järgimine – foorid, märgid, jooned

Juht peab järgima valgusfoore, liiklusmärke ja teekattemärgistust.
Märkide tõlgendamine – oskus mõista ja rakendada piiranguid, hoiatusi ja juhiseid.
Reeglite rakendamine praktikas – nt peatumine STOP-märgi ees, kiirusepiirangu järgimine, sõiduradade vahetus vastavalt joontele.

Iseseisev liiklemine – otsuste tegemine ilma juhendamiseta

Juht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, ilma kõrvalise juhendamiseta.
Otsuste kindlus ja loogilisus – valikute tegemine vastavalt liiklusoludele ja reeglitele.
Enesekindlus – liiklemine ilma kõhkluseta, kuid ettevaatlikult.

Liikluse jälgimine – pidev olukorra hindamine

Juht peab pidevalt jälgima liiklusolukorda, sealhulgas teisi sõidukeid, jalakäijaid ja keskkonda.
Ohuolukordade ennetamine – varajane märkamine ja reageerimine.
Peeglite ja vaatevälja kasutamine – tagab täieliku ülevaate ümbrusest.

Koostöö teistega – sujuv suhtlus ja arvestamine kaasliiklejatega

Juht peab arvestama teiste liiklejatega, nt suunatulede kasutamine, viisakas käitumine.
Sujuv suhtlus – selged signaalid, et teised mõistaksid juhi kavatsusi.
Liiklusvooga kohandumine – liikumine kooskõlas teistega, mitte takistades ega kiirustades.

Liiklusreeglite rakendamine – teadmiste praktiline kasutamine

Juht peab rakendama liiklusteooria teadmisi praktikas.
Reeglite tundmine ja järgimine – nt kiiruspiirangud, möödasõidu reeglid, parkimisreeglid.
Otsuste põhjendatus – iga tegevus peab põhinema liiklusreeglitel.

Teel paiknemine – õige sõiduraja ja positsiooni valik

Juht peab valima sobiva sõiduraja, arvestades sihtkohta ja liiklusolusid.
Positsiooni hoidmine – sõiduki asetus teel peab olema loogiline ja ohutu.
Raja vahetus – sujuv ja reeglipärane manööverdamine.

Riskide vältimine – ohtlike olukordade ennetamine

Juht peab vältima tarbetuid riske, nt kiirustamine, möödasõit piiratud nähtavusega.
Ettevaatlikkus – liiklemine vastavalt olukorrale, mitte ainult reeglitele.
Ohuolukordade ennetamine – varajane reageerimine ja kohandamine.

Liiklusega kohandumine – reageerimine muutuvatele tingimustele

Juht peab kohandama oma sõidustiili vastavalt ilmastiku-, tee- ja liiklusoludele.
Paindlikkus – valmisolek muuta kiirust, trajektoori või otsuseid.
Olukorra hindamine – pidev analüüs ja kohanemine.

Tegevuste ajastus – manöövrite ja otsuste õige ajastus

Juht peab tegema manöövrid õigel ajal, vältides hilinemist või kiirustamist.
Ajastuse täpsus – nt suunatule sisselülitamine enne pööramist, pidurdamine õigel hetkel.
Liiklusvoo sujuvus – ajastus peab toetama liikluse sujuvust ja ohutust.

Sõiduoskuste kontroll

Mida eksamil hinnatakse?