Tasuta relvaeksami testid

Autokool JUST DRIVE pakub tasuta testida oma teadmisi relvaeksami kohta. Tegemist on uut tüüpi küsimustega, kus on ainult üks õige vastus. Tegemist ei ole täpselt selliste küsimustega, mis nüüd eksamis hakkavad olema!

RELVAEKSAMI TEEMAD JA KÜSIMUSED

 

  1. Mis on relva ja laskemoona käitlemine on relvaseaduse tähenduses?
  2. Relvaseaduse kohaldamisala.
  3. Filmivõtetel tulirelva kasutamise tingimused.
  4. Leitud või pärandvaras oleva relva ja laskemoona käitlemine.
  5. Relva kaotsiminekust või hävimise juhtumist teavitamine.
  6. Relvade liigitamine.
  7. Tulirelva mõiste relvaseaduses.
  8. Tulirelva osade ja oluliste osade loetelu.
  9. Mis on helisummuti.
  10. Mis on öösihik.
  11. Tsiviilkäibes lubatud ja keelatud relvad.
  12. Laskemoona liigitamine ja padrunikomponendid.
  13. Piiratud- ja piiramata tsiviilkäibega laskemoon ja selle komponendid.
  14. Milliseid relvi ja millistel otstarvetel võib soetada 18-aastane ja vanem eesti kodanik?
  15. Milliseid relvi ja millistel otstarvetel võib soetada 21-aastane ja vanem eesti kodanik ?
  16. Relvade kollektsiooni asutamine ja selleks õigust omavad isikud.
  17. Kollektsioneerida lubatud relvad.
  18. Kollektsiooni kuuluva relva kandmine.
  19. Relva või laskemoona relvakollektsiooni jaoks Eestisse EL liikmesriigist toimetamine.
  20. Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks teise isiku kasutusse relva andmine.
  21. Mis õigused annab relvasoetamisluba?
  22. Soetamisloa kehtivus selle väljastamisest.
  23. Mis hetkest tekkib välismaal soetatud relva registreerimise kohustus?
  24. Mis tuleb relva ostmisel registreerimiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitada?
  25. Relva registreerimise ajal relva hoidmine.
  26. Millised õigused annab relvaluba, millele on kantud vaid relva liik.
  27. Paralleelrelvaloa saamise õigused.
  28. Paralleelrelvaloaga kaasnevad õigused ja kohustused.
  29. Relvaloa kehtivusaeg.
  30. Soetamisloa ja/või relvaloa väljastamist välistavad asjaolud.
  31. Relvaloa vahetamise kord.
  32. Millised relvaomaniku ja relvaandmete muudatused tuleb Politsei- ja Piirivalveametis

vormistada.

  1. Relvaloa ja/või soetamiseloa kehtivuse peatamise alused.
  2. Relvaloa ja/või soetamiseloa kehtetuks tunnistamise alused.
  3. Relvaloa kehtivuse lõppemise tagajärg.
  4. Relva ajutine hoidmine.
  5. Tulirelva ja laskemoona hoidmise nõuded nii ühe kui mitme relva hoidmisel.
  6. Relvakappide ja relvahoidla nõuded tulirelva hoidmisel.
  7. Mis on relvakandmine relvaseaduse mõistes?
  8. Mis on relva edasitoimetamine relvaseaduse mõistes?
  9. Mis on relva relvavedu ja kes võib seda teostada?
  10. Euroopa Liidu territooriumil teise liikmesriiki tulirelva ja laskemoona edasitoimetamise

alused.

  1. Euroopa tulirelvapassi kantavad relvad.
  2. Milliste dokumentide olemasolul võib füüsiline isik Eestis soetatud või tema nimele

registreeritud tulirelva või laskemoona oma tarbeks Eestist teise EL liikmesriiki toimetada ja

vastupidi?

  1. Mis on relva ja laskemoona võõrandamine relvaseaduse mõistes?
  2. Kellel on relva ja laskemoona võõrandamise õigus?
  3. Mida tohib teha kodusel teel valmistatud padrunitega?
  4. Kellele on keelatud relva müüa?
  5. Kes võib relva parandada?
  6. Mida mõeldakse relvaseaduses relva ümbertegemise all?
  7. Mida peab teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva Eestisse toomisel tegema?
  8. Mis on relva lammutamine?
  9. Millisteks relvaga seotud toiminguteks peab taotlema luba Politsei- ja Piirivalveametilt?
  10. Relva võõrandamise loa saamine ja kehtivus.
  11. Relva ja laskemoona hävitamise kord.
  12. Lasketiirus relva laenutamine.
  13. Riikliku järelevalve teostajad tsiviilkäibes lubatud relvade käitlemise üle.
  14. Relvaomaniku kohustused riiklikku järelevalvet teostava ametniku ees.
  15. Relva kontrollimisel ettenäitamiseks teostatavad toimingud.
  16. Püssirohu ja sütikute hoidmise nõuded.
  17. Mis on tulirelva laskekõlbmatuks muutmine?
  18. Kes võib relva laskekõlbmatuks muuta?
  19. Kelle loal võib tulirelva laskekõlbmatuks muuta?
  20. Hädakaitse ja hädaseisundi mõisted.
  21. Mis on hädakaitse piiride ületamine?
  22. Mis on hädakaitseseisund?
  23. Milliste tulirelvade ja laskemoonaga seotud tegude eest on ette nähtud karistus?

Esmaabi kuulihaavade puhul

    1. **Olukorra hindamine**: Hindake ümbruse ohutust ja veenduge, et koht on ohutu nii teile kui ka kannatanule. Veenduge, et tulistaja (kui on) ei ole enam ohtlik.

     

    1. **Abi kutsumine**: Helistage kohe kiirabile telefoni teel või kasutage oma piirkonnas saadaval olevaid sidevahendeid. Euroopa Liidus kasutatakse hädaolukordades tavaliselt numbrit “112”.

     

    1. **Verejooksu peatamine**:

       – Asetage haavale suruva rõhuga side, et peatada verejooks. Selleks kasutage puhtaid materjale, kui see on võimalik, ja suruge otse haavale.

       – Kui verejooks on tugev, katke haav steriilse sidemega või puhta lapiga ja jätkake survet.

     

    1. **Hingamise ja vereringe säilitamine**: Kui kannatanu kaotab teadvuse või lakkab hingamast, alustage elustamisprotseduure (kunstlikku hingamist ja südamemassaaži).

     

    1. **Hoolitsus postitatu eest**: Tagage postitatud isikule mugav asend ja tugi kuni meditsiinilise abi saabumiseni. Postitatud isik võib olla šokis, seega on oluline teda soojendada ja pakkuda talle jooki (kui tal pole haavu ega vigastusi, mis võivad seda takistada).

     

    1. **Dokumentatsioon**: Jälgige kõiki tehtud meetmeid ja ajastage need, et neid saaks hiljem meditsiiniliselt hinnata ja juhtumi analüüsida.